Aprillikuus on politseisse pöördunud kümned inimesed, kes on langenud ostu-müügi platvormidel pettuste ohvriks. Kokku on inimesed Facebook Marketplace’is ostes või müües kaotanud viimaste nädalate jooksul kelmidele tuhandeid eurosid.

Kelmide skeem näeb välja nii, et kauba ostjale või müüjale saadetakse kullerteenuse link, kuhu peab sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID või Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, siis mõne aja pärast kantakse ohvri kontolt summa võõrale pangakontole.

Näiteks soovis üks Jõgevamaal elav inimene osta Marketplace’i kaudu paarkümmend eurot maksvat korvtooli. Müüja saatis kullerlingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID’ga, aga korduvalt küsiti vale summat. Ostja proovis makset tühistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto väljavõttest, et pangakontolt oli võõrastele aadressidele kadunud 2500 eurot.

PPA küber- ning majanduskuritegude menetlusjuhi Jaanus Juhansoni sõnul on kelmid kavalad ja püüavad inimesi lõksu meelitada erinevate skeemidega. „Uute platvormide tulekuga on kelmide tegevus laienenud, sest kelmid on seal, kus on inimesed. Sellepärast tasub alati olla veebis midagi ostes või müües eriti tähelepanelik. Enne makse tegemist soovitame inimesel veenduda ja kontrollida summa saaja tausta. Näiteks guugeldada inimest,“ lisas ta.

Juhanson tõi välja, et parim ennetus ostu-müügi platvormide pettuste vastu on teadmiste hankimine ja jagamine. „Meie kogemus näitab, et veebikelmide lõksu satuvad igas vanuses inimesed. Oluline on harida ja kontrollida nii iseenda kui ka meie lähedaste teadmisi veebis valitsevate ohtude teemal. Jagage oma lähedastega infot, mis andmeid võib kuskile sisestada ja milliseid linke avada,“ selgitas ta.

„Kõige tähtsam on mitte kellelegi jagada oma PIN1 ja PIN2 koode. Neid koode ei tohi jagada isegi panga ega politseiga. Kui keegi neid küsib, siis on suure tõenäosusega tegemist kelmidega,“ ütles Juhanson.

Politsei soovitused, kuidas ennast kelmide eest kaitsta:

Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode

• Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.
• Kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti. Juhised leiad siit: https://www.id.ee/artikkel/pin-koodide-ja-puk-koodi-muutmine/
• Helista kiirelt panka ja lase kõik ülekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja võib hakata sinu kontolt raha varastama.

Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta

• Võõralt inimeselt ostmisega kaasneb alati teatud risk. Ära usalda müüjat pimesi ja ilma kontrollimata.
• Tee lihtne otsing internetis, sest sageli on selliste kelmide kohta juba hoiatavat infot üleval.
• Mida suurema summaga on tegemist, siis seda kindlam on teha ostu-müügi tehing vaid inimesega, kellega oled kohtunud.

Kui saad sõnumi, milles on internetilink, siis ära kohe vajuta sellele

• Ära vajuta automaatselt lingile, mis sulle SMS-iga saadetakse.
• Kui sulle tuleb sõnum näiteks kullerfirmalt, kuid sa ei ole ühtegi pakki tellinud, siis on tegu kelmusega ja ära linki ava.
• Alati kui sõnum tundub kahtlane, siis ignoreeri seda või kustuta telefonist.

Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka

• Kui tegutsed kiiresti, siis saab pank tühistada või vaidlustada raha ülekande.
• Anna pangale teada, millist infot kelmidele oma pangakonto kohta andsid – selle info abil aitab pank inimese pangakonto taas turvaliseks teha.
• Peale seda teavita politseid – https://cyber.politsei.ee/

Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega

• Ole väga ettevaatlik ja kahtlustav alati, kui keegi soovib sinuga telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet.
• Alati kui kahtled, siis helista panka või võta ühendust veebipolitseinikuga ja küsi, kas tegu võib olla kelmusega.
• Tee taustakontrolli – otsi internetist helistaja kohta infot, vahest on juba hoiatavad sõnumid teistelt ohvritelt veebis leitavad.