Uudis

Politsei uurib, kas Mailis Reps tegeles korruptsiooniga. Kui jah, ootab ees 1200 eurot trahvi

Nüüdseks endise haridusministri Mailis Repsi suhtes alustati väärteomenetlust.Foto: Scanpix/Postimees

Politsei alustas nüüdseks endise haridusministri Mailis Repsi ametiauto-skandaaliga seoses väärteomenetlust. Kui leitakse, et ta on süüdi, võib ministrit oodata üsna väike rahatrahv.

Politsei alustas Repsi võimaliku rikkumise asjaolude selgitamiseks väärteomenetlust korruptsioonivastase seaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku vahendi korruptiivset kasutamist.

Seadus näeb ette, et kui ta süü peaks tuvastatama, saab sellise teo eest karistust määrata maksimaalselt 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Prokuratuur otsustas mitte alustada Repsi suhtes kriminaalmenetlust, kuna leidis, et kuriteo tunnused puuduvad. Politseis hakkab väärteomenetlust läbi viima nüüd keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.

Eelmisel nädalal avaldas Õhtuleht, et Mailis Reps on korduvalt kasutanud ametiautot ühes sohvriga enda laste sõidutamiseks ning isiklikes huvides. Sellest skandaal vallanduski. Praeguseks on Reps tagasi astunud ning naasnud riigikokku.

Ajakirjanikud valesti ei käitunud

Justiitsminister Raivo Aeg palus prokuratuuril aga uurida ka ajakirjanike tegevust – nimelt pildistas leht ka Repsi ametiautot, kaadrisse jäid ta alaealised lapsed. Aeg kahtlustas, et tegu võis olla eraviisilise jälitustegevusega.

Prokuratuur hindas Õhtulehe ajakirjanike tegevust ning leidis, et ajakirjanikud ei ole oma tööd tehes pannud toime kuriteona käsitletavat eraviisilist jälitustegevust.

Karistusseadustiku kohaselt on eraviisiline jälitustegevus ilma õigusliku aluseta mõne konkreetse inimese jälgimine ja tema kohta andmete kogumine.

Antud juhul oli prokuratuuri hinnangul ajakirjanike töö eesmärk koguda andmeid ministeeriumi käsutuses oleva auto kasutamise kohta. Kuivõrd ajakirjanike eesmärk oli koguda andmeid riigile kuuluva vara kasutamise, mitte konkreetse inimese kohta, ei ole prokuratuuri hinnangul karistusseaduse mõttes tegemist eraviisilise jälitustegevusega.

Riigiprokurör Taavi Pern selgitas, et prokuratuur andis hinnangu konkreetsele olukorrale. “Paragrahv, mis keelab eraviisilise jälitustegevuse on mõeldud kaitsma inimeste õigust privaatsusele,” märkis ta.

Tema sõnul hindab prokuratuur ajakirjanike tahet ja julgust juhtida tähelepanu ühiskonna murekohtadele, kuid peab siiski vajalikuks rõhutada, et ka ajakirjanduslikud eksperimendid ja uurivate ajakirjanike töö peavad olema seadusega kooskõlas. “Siinkohal selle vastu eksitud ei ole,” rõhutas ta.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.