Nele Musten lõi koos sõpradega lauamängu lastele rahaga ümberkäimise õpetamiseks. See tuli nii hästi välja, et tekitas hasarti ka täiskasvanutes.

Kuidas mängu tegite?

Igaüks võttis kodust kaasa meisterdamise asjad. Olemas oli ka kõvem põhi, kuhu peale mäng joonistada. Nii et rahalisi kulutusi, peale kohalesõiduks kulunud raha, ei olnud. Kohapeal rääkisime läbi, kuidas mäng kujundada, kui palju ja millised küsimused või valikud mängus ette võiks tulla.

Jagasime omavahel ülesanded ära – üks tegi mängupõhja, teine kirjutas küsimuste kaardid ja kolmas “trükkis” raha. Kokku kulus meil kogu tööks ja kaks korda läbi mängimiseks umbes kolm tundi.

Kui vanadele lastele asusite rahatarkust õpetama?

Meie võtsime mängu meisterdades oma sihtgrupiks lapsed vanuses 5-12, sest meie enda lapsed on samas vanuses ja nii oskasime kõige paremini neile suunatud teemasid valida. Samas sobib mäng ka täiskasvanutele – vähemalt meil endil tekkis küll suur hasart sisse.

Kuidas lastele meeldib?

Esimesena proovisin lauamängu viieaastase poisi peal, kes ka muidu väga lauamänge armastab. Talle meeldis see nii väga, et oleks tahtnud kohe veel mitmeid kordi mängida. Oli näha, et ta oskas küsimustest hästi läbi näha ja majanduslikult õigeid otsuseid teha.

Esimene võit kuuluski talle, teises mängus jäi teisele kohale. Rahatähtede erinev värv aitas tal aru saada, millisest summast jutt käib. Lisaks oli tal põnev raha kokku lugeda, tagasi anda. Järgmises mängus pidas ta juba pankuri ametit.

Siis testisime mängu üheksa- ja üheteistaastaste tüdrukuga, kes olid samuti vaimustuses ja seda kohe mitmel põhjusel. Tähtsaim neist oli vast see, et mäng sundis kõiki osapooli olema aus ning kumbki lastest ei lasknud teisel võidu nimel “odavamaid” otsuseid langetada. Iga küsimus ja vastus tõstatas elava arutelu.

Eriti tuliseks läks asi siis, kui lapsed ei olnud ühel meelel mõne minu vastusega. Selgus, et neil mõlemal on väga kindel arusaam minu kui täiskasvanu majanduslikest otsustest ja oli meeldiv tõdeda, et neil mõlemal ongi õigus – teatud olukordades käitun ühtmoodi ja teises jälle teistmoodi ning läbi mängu saime teada, et tunneme üksteist päris hästi.

Kuidas hindate, kas eesmärk rahast rohkem aru saada, sai täidetud?

Olime isegi üllatunud, kui sügavuti see mäng pani otsuseid kaaluma, kuidas on võimalik lauamängu mängides lasteni tuua ka muid analoogseid olukordi ja rahalisi otsuseid elust.

Näiteks tõi ühe mängija otsus osta kasutatud jalgratta asemel uus talle mängu lõppemise pankrotiga ja ta tunnistas, et selline inimlik soov võib ka päris elus tuua kaasa rahaliselt keerulisi olukordi.

Selle lauamängu juures on hea, et alati on võimalik erinevaid situatsioone, täiendusi juurde mõelda, et mäng ei muutuks igavaks ka mitmeid kordi läbi mängides.

Milliseid valikuid tuleb mängus teha?

• Sul tuleb läbi lugeda “Bullerby lapsed”, kas laenutad raamatu või ostad? (laenutus: raamatukogukaart 1 euro; ost: 20 eurot)
• Kas ostad jalgratta kasutatuna või uuena? (kasutatuna: 50 eurot + tasuta kiiver; uus: 120 eurot)
• Sul on sünnipäev, saad kingituse vanaemalt. (20 eurot)
• Kulutasid ära internetimahu, pead seda juurde ostma. (5 eurot)
• Ostad uue lego. Kas valid Hiinast tellimise või ostad poest? (tellides 10 eurot, kohe poest 30 eurot)