Läbipõlemisest annab tunnistust seegi, et need ülesanded, mis varem pakkusid rõõmu, ei ole enam nii toredad, ei tundu nii ägedad.
Ja kolmandaks on võõrdumine. Inimene tunneb emotsionaalset distantsielina, ta ei ole enam nii haaratud nendest asjadest, mis igapäevaselt kõnetavad. Hästi sageli tekib ka küünilisus, inimesed muutuvad kuidagi teravaks.
Vahel kogetakse läbipõlemist ka füüsiliselt. Inimesed räägivad, et nagu ma oma töökohta juba eemalt näen, nii mul hakkab kõhus kergelt keerama.
Kuidas läbipõlemist ennetada saab?
Läbipõlemise ennetamiseks tuleb esmalt iseennast tundma õppida. Aru saada, mis on tavapärane stress ja kuidas ma sellest taastun.
Mina alati soovitan, et kui on ette teada, et tuleb pingeline periood, tuleks ette mõelda ka taastumisele, et stressirohkemale perioodile järgneks rahulikum aeg.
Eesti tööandjad hoolitsevad oma töötajate eest järjest rohkem. Tellitakse koolitusi nii läbipõlemise vältimiseks kui tööstressi teemadel üldisemalt. Ja see on väga oluline, sest ehkki me koolitusel ühtki muret otseselt ei lahenda, siis juba nendel teemadel rääkimisest on palju abi.