Läbipõlemisest annab tunnistust seegi, et need ülesanded, mis varem pakkusid rõõmu, ei ole enam nii toredad, ei tundu nii ägedad.

Ja kolmandaks on võõrdumine. Inimene tunneb emotsionaalset distantsielina, ta ei ole enam nii haaratud nendest asjadest, mis igapäevaselt kõnetavad. Hästi sageli tekib ka küünilisus, inimesed muutuvad kuidagi teravaks.

Vahel kogetakse läbipõlemist ka füüsiliselt. Inimesed räägivad, et nagu ma oma töökohta juba eemalt näen, nii mul hakkab kõhus kergelt keerama.

Kuidas läbipõlemist ennetada saab?

Läbipõlemise ennetamiseks tuleb esmalt iseennast tundma õppida. Aru saada, mis on tavapärane stress ja kuidas ma sellest taastun.

Mina alati soovitan, et kui on ette teada, et tuleb pingeline periood, tuleks ette mõelda ka taastumisele, et stressirohkemale perioodile järgneks rahulikum aeg.

Eesti tööandjad hoolitsevad oma töötajate eest järjest rohkem. Tellitakse koolitusi nii läbipõlemise vältimiseks kui tööstressi teemadel üldisemalt. Ja see on väga oluline, sest ehkki me koolitusel ühtki muret otseselt ei lahenda, siis juba nendel teemadel rääkimisest on palju abi.

Tööandjad saavad ka ettevõtte töökultuuriga stressi ennetada ja vähendada. Näiteks võib kokku leppida, et hilisõhtul tööalaseid meile ei saadeta ega loeta. Või kui saadetaksegi, siis vähemalt ei eeldata, et kohe ka vastus tuleb.

Palju abi on ka sellest, kui tehakse kogukondlikku tööd, antakse midagi ühiskonnale tagasi. Vaimne tervis ei ole mitte ainult see, et sul pole probleeme, vaid sa suudad panustada ühiskonda laiemalt. Minu meelest on äge, kui tööandja eestvedamisel minnakse näiteks Toidupangale appi.

Aga mida saab inimene ise teha, et läbipõlemist vältida?

Soovitused, kuidas läbipõlemist ennetada, on peaaegu piinlikult lihtsad. Tuleb korralikult süüa, korralikult magada ja ennast liigutada. Mõnikord inimesed lausa pettuvad, kui seda kuulevad, ja küsivad, et kas midagi huvitavamat ei olegi.

Aga näiteks unerütmi paikasaamisest on väga palju kasu, tean omast kogemusest. Olen saavutamud selle, et lähen magama kella 23-24 vahel, ärkan hommikul ilma äratuskellata õigel ajal üles. Juba see on suur pluss, et päev ei alga ehmatusega: appi, kas ma olen sisse maganud, nagu ka see, et ma ei ärka öösel üles, et vaadata, kui palju veel magada on jäänud. Ja korrapärane uni annab terveks päevaks energiat juurde.

Täispikkuses intervjuud Elina Kivinukiga saab kuulata siit.