Juba juulist kuni tuleva aasta augusti lõpuni peatab riik enamiku Eesti inimeste lisamaksed teise pensionisambasse.
Tavaliselt panustab riik teise sambasse ehk kohustuslikku pensionifondi 4 protsenti inimese pealt tasutavast sotsiaalmaksust. Kriisi tõttu on valitsus otsustanud 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini need maksed peatada.
Siin on aga kaks erandit: esiteks astatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.
Teiseks ei puuduta see niinimetatud vanemapensioni makseid. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni tehakse vanema eest täiendavaid makseid teise sambasse täpselt samamoodi nagu seni.
Ise saab otsustada, kas palgast pensionisse maksta
Oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda ajutiselt ka ise teise sambasse maksmisest – nimelt läheb pensionisse 2 protsenti sinu palgast. Tavapäraselt selle üle inimesed ise otsustada ei saa, seepärast nimetataksegi teist sammast kohustuslikuks pensioniks.
Kui sa ei taha ajutiselt teise sambasse 2 protsenti oma palgast maksta, tuleb oktoobris esitada vastav avaldus internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehel. Sellisel juhul peatub maksmine 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini.
Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942-1960. Kui nad otsustavad ise maksmise lõpetada, peatub neil siis ka riigipoolne 4 protsendi maksmine.
Kui sa oktoobrist avaldust ei esita, siis jätkub 2 protsendi maksmine su palgast automaatselt, nii nagu ikka. Kui maksmist jätkata tahad, pole seega mingit avaldust teha vaja.
Kui maksmist jätkad, annab riik hiljem raha tagasi
Inimestele, kes jätkavad oma 2-protsendiseid makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse ei maksta, kompenseeritakse see hiljem osaliselt. Need, kes ise ei maksa, kompensatsiooni ei saa.
Sisuliselt makstakse tagasi kaks korda nii palju, kui sa ise oma palgast sisse maksid ning lisaks, kui maksete peatamise ajal on pensionifondide keskmine tootlus positiivne, saad sa selle pealt lisa.
Täpsemalt arvutatakse tegemata jäänud sotsiaalmaksu 4-protsendiliste maksete kompenseerimiseks kokku, kui palju sa selle aasta juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse oma 2 protsendi eest makseid tegid ja korrutatakse see summa kahega.
Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb kompenseeritav summa veel ka selle keskmise tootluse võrra. See summa kantakse sinu teise sambasse. Kui tootlus on negatiivne ehk fond kukub, siis midagi vähemaks ei lähe.
Kompenseerimine toimub aastate 2023 ja 2024 jooksul, mil riik teeb täiendavad sissemaksed sinu teise sambasse. Kompensatsiooni saamiseks inimene midagi täiendavalt tegema ei pea.
Kui sul ei olnud maksete peatamise perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ja seega ei teinud ka teise sambasse sissemakseid, siis sa kompenseerimises ei osale.
Kompenseerimine ei sõltu seejuures sellest, kas sa aastatel 2023 ja 2024 tööl käid. Kui oled sel ajal näiteks tööturult eemal, kuid 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini oma palgalt 2-protsendist makset jätkasid, siis saad ka vastavalt kompensatsiooni.
Mis saab praegustest töötutest?
Paljud on kriisi ajal töö kaotanud või muidu tööturult eemal. Kui plaanis on tööturule naasta näiteks järgmisel aastal, siis kas oktoobris tuleks avaldus esitada?
See sõltub sellest, kas soovid, et tööle naastes sinu palgalt 2 protsenti maksed jätkuksid või mitte. Kui sa esitad avalduse maksete mittetegemiseks, siis ajavahemikus 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta augusti lõpuni tööturule naastes sel ajal sul oma 2-protsendilist makset tasuda ei tule.
Kui sa avaldust ei esita, hakkad sa tööturule naastes tasuma 2 protsenti makset. Ühesõnaga, avaldust maksete mittetegemiseks saab tänavu oktoobris esitada ka siis, kui sa parasjagu tööl ei käi.
Kas ise saab ka rohkem sisse maksta, kui 2 protsenti?
Oma palgalt tehtavat makset suurendada ei saa.
