Uudis

Puust ja punaseks: mis õigused sul on, kui oled müügimehega lepingu teinud kodus, tänaval või kaubakeskuses?

Müügimees.Pixabay

Kui oled millegi ostmiseks või teenuse saamiseks teinud lepingu näiteks oma kodus, tööl, tänaval, kaubakeskuses või keskuse parklas, nimetatakse juriidilises keeles seda väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks.

Esiteks tuleb teada, et enne kauplejaga lepingu sõlmimist on tarbijal õigus saada põhjalikku teavet ostetava kauba või teenuse kohta, samuti lepingutingimuste kohta, märkis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tarbimiskeskkonna osakonna peainspektor Kerly Kirsipuu.

Kaubaga, mis on tehniliselt keerukas või mille kasutamine nõuab erioskust, peab kaupleja kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Kui ostetud kauba puhul sõlmitakse selle eest tasumiseks järelmaksuleping, siis peab tarbija enne lepingu allkirjastamist võtma aega, et lugeda läbi lepingu tingimused.

Kahe nädala jooksul saab taganeda

Samuti peab väljapool äriruume sõlmitava lepingu puhul kaupleja tarbijat teavitama 14-päevasest lepingust taganemise õigusest. Et seda õigust kasutada, tuleb esitada taganemise avaldus 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse puhul lepingu sõlmimisest.

Lepingust taganemist ei pea kauplejale põhjendama. Taganemise puhul peab kaupleja tarbijale raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul arvates lepingust taganemisest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kauplejale ka kaup tagastada.

Tarbijal tuleb asjaga tutvumisel silmas pidada, et tarbija ei tohiks asja kasutada enamal määral, kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes. Kui tarbija ongi tagastavat asja kasutanud rohkemal viisil, kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omaduste veendumiseks, siis ei kaota tarbija küll taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat, seda käsitletakse asja väärtuse vähenemisena.

Kui lepingu sõlmimisel ei teavitanud kaupleja tarbijat lepingu taganemise õigusest, võib tarbija lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.

Kui juhtub, et kaup või teenus, mille tarbija on ostnud, osutub defektseks, tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda kaupleja poole, soovitavalt kirjalikult.

Pretensiooni saab esitada seaduse järgi kahe aasta jooksul alates ostupäevast s.o lepingu sõlmimisest, kuid meeles tuleb pidada, et ainult esimese kuue kuu kestel on kauplejal pretensiooniga mittenõustumise korral kohustus tõendada, et müüdud kaup oli kvaliteetne ning puuduse on kaubale tekitanud tarbija ise. Pärast kuue kuu möödumist peab tarbija ise tõendama, et sai juba ostmiselt defektse kauba.

Kuidas tunda ära ebaausad kauplemisvõtted ning mida peale hakata?

Kirsipuu nentis, et väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul võib tarbija kokku puutuda ebaausate kauplemisvõtetega – ehk nõksudega, mis on eksitavad või tarbija suhtes agressiivsed.

Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja annab tarbijale kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna saadud info on ebaselge või mitmeti mõistetav.

Eksitav on kauplemisvõte ka siis, kui kaupleja jätab andmata olulise info, mida oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel, näiteks teave kauba või teenuse hinna, peamiste omaduste, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta.

Agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja piirab sellega tarbija valikuvabadust, mõjutades tarbijat tema kaupa või teenust ostma.
agressiivsete kauplemisvõtete alla kuuluvad ka tarbijale järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemised.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud tehingu tegemisel ebaausaid kauplemisvõtteid, tuleb sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, näiteks e-postil info@ttja.ee.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.