„Ütle talle, et me oleme Nõukogude inimesed, et me maksame. Ütle, et me maksame. Saad aru, et me oleme Tallinnast.“
See on täpne tsitaat filmist „Siin me oleme“, enamasti mugandatud suupärasemaks: „me oleme Tallinnast, me maksame.“
Mõte on igal juhul selge: mul on raha, ma olen boss. Pöörastel üheksakümnendatel ja aastatuhande alguses oli ka Eesti Vabariigis rahaboss tähtis tegelane. Kauboikapitalismi ajad on aga möödas ja selleks, et klient oleks kuningas, peab ta eelkõige olema inimene.
Pärnus taksojuhina töötav 21-aastane Lauriina Vastisson annab sellele muutusele ühe konkreetse vaatenurga.
“Autos ma süüa ei luba”
Sa oled peost väsinud ning tahad koju. Tellid takso ning soovid haarata tee pealt kaasa ka burgeri. Taksojuht aga ütleb „Autos ma süüa ei luba“. Võib-olla oled soovinud sõita ühest klubist teise, kaasas joogitops, ning on kuulda olnud sama lauset joogi kohta. Taksojuht ei soovi aga sinu tuju rikkuda, vaid tahab, et mõlemad saaksid oma reede ööd jätkata rõõmsalt.
Miks ei saa topsi ja söögiga autosse?
Esimestel taksotöö nädalatel uskusin ma kliente, kes ütlesid, et nemad kindlasti maha ei aja ning pole vaja muretseda. Kahjuks avanes peale nende väljumist vaade burgeripaberitele põrandal ja kapsatükkidele istmetel. Joogi osas ma halbu kogemusi õnneks ei saanud, kuna üldjuhul ei katsetanud ma vaadata seda, kas klient peab oma sõna.
Väga ruttu sai selgeks, et pole mõtet riskida, et ehk ei aeta midagi maha. Lihtsam on teha kohe alguses reeglid selgeks, sest burksi ja koola istme pealt kätte saamiseks tuleb [kliendil] keemilisele puhastusele maksta 60-100 eurot.
“Ma hoian seda lihtsalt käes”
Vahel soovitakse lihtsalt autos topsi käes hoida järgmise peatuspaigani. Ka sellisel juhul on minu vastus endiselt eitav. Teel on ikka konarusi ning lisaks tuleb nädalavahetusel ette nii mõnigi äkkpidurdus. Tulemus on ikka sama: 4-eurose õlle pärast tuleb kliendil tasuda kopsakas summa ja taksojuhil oma öö lõpetada.
Eranditeks on pudelid, mis ei ole täis
Kui pudel on pooltühi, siis olen lubanud selle kaasa võtta. Kliendid üldjuhul joovad selle üsna ruttu ära või siis asetavad topsihoidjasse. Tegemist on tunduvalt ohutuma olukorraga kui lahtine tops, mis igatepidi üle võib loksuda või ümber minna.
Respekt on inimeste suhtes, kes küsivad viisakalt, kas võivad võtta pooleli oleva pudeli kaasa. Vastus on enamasti jaatav, kuna vestlus on viisakas. Kindel „ei“ on aga inimestele, kes käituvad üleolevalt ja arvavad, et takso on koht, kus võib kõike teha.
Olgem siis lugupidavad üksteise suhtes ning sõit saab olema meeldiv kõigi jaoks!
