Valitsus võttis täna vastu järgmise aasta riigieelarve. Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul sellega uusi makse ei kehtestata, riiki võlgadesse ei aeta ega alkoholiaktsiisi ei tõsteta.

Hinnatõus jääb maha

Häid uudiseid jagub ka inimese rahakotile. “Järgmisel aastal kasvavad Eesti inimeste palgad ja pensionid kiiremini kui hinnad,” ütles rahandusminister pressiteates.

Rahandusministeeriumi pressiteadet lugedes võib järeldada, et tuleval aastal kasvab kõik, mis peab kasvama ja kahaneb kõik, mis peab kahanema.

Ministri sõnul peegeldab 2019. aasta eelarve Eesti stabiilset majanduskasvu ning panustab ilma täiendavate maksude ja võlakoormuse suurendamiseta majanduse, heaolu ja kaitsevõime kasvu.

„Uusi makse me uuel aastal ei kehtesta. Valitsus toetas täna ka minu esitatud eelnõu, millega tühistatakse järgmise aasta alkoholiaktsiisi tõusud,“ ütles Tõniste. „Maksurahu on oodanud ka nii meie ettevõtjad kui tarbijad,“ selgitas ta.

„Kõige selle juures hakkab senisest kiiremini vähenema ka meie võlakoormus. Alates tulevast aastast maksame laene tagasi igal aastal 70 miljonit eurot,“ sõnas Tõniste ja lisas, et riigi reservid on piisavad ja riigi rahandus on ka järgmisel aastal heas korras.

„Olen alati rõhutanud vajadust teha eelarve, mis ei oleks miinuses. Mul on hea meel, et valitsus tegutses selle eesmärgi nimel üksmeelselt ja täna saadame riigikogule eelarve, mis on nominaalselt ülejäägis ja struktuurselt tasakaalus,“ rääkis rahandusminister.

Eelarve maht ületas 10 miljardi piiri

Tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra.

Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Mis loom on struktuurne tasakaal?

Struktuurse tasakaalu mainimine on poliitikutele justkui omamoodi siseringi naljaks muutunud. Samas ei vaevu nad enamasti seletama, millega tegu on.

Siiski on selle näiteks lahti kirjutanud endine rahandusminister Aivar Sõerd, neli aastat tagasi Ärilehes. Lühidalt ja lihtsustades tähendab sõna “struktuurne” tasakaalus eelarve juures seda, et esiteks, võetakse arvesse erakordsed ja ühekordsed suured kulud või tulud, näiteks riigivara müük. Teiseks, eelarvet koostades võetakse arvesse, kui suurt majanduskasvu parajasti ette on näha.