Eile sai Keskerakond kriminaalkahtlustuse mõjuvõimuga kauplemise eest. Pärast pikka vaagimist andis peaminister Jüri Ratas lõpuks keset ööd teada, et astub ametist tagasi.

“See otsus sündis nõupidamistes Keskerakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooniga ning lähimate ametikaaslastega. Võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks,” andis ta teada.

Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata rõhutas Ratas siiski, pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust.

Peaministrina ei tundnud ta enda sõnul ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada.

“Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega,” üles Ratas.

Mäletatavasti otsustas valitsus eelmisel aastal, et mereäärne Porto Franco keskus, mis oli siis ja on ka nüüd alles ehitamisel, saab riigilt 40 miljonit eurot soodsat koroonalaenu. See ajas tulivihaseks teised kinnisvaraettevõtjad, kes väitsid, et tegu on ebaseadusliku riigiabiga.

Laenu võtsid kritiseerida ka opositsioonipoliitikud, riigikontroll ning tavaliselt päevapoliitikast eemale hoidev Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul pole kaubanduskeskuse toetamine riiklikult oluline küsimus.

Mis edasi saab?

Peaministri tagasiastumine tähendab ühtlasi, et valitsus astub tagasi ning koalitsioon on vähemalt esialgu lagunenud. Kindlasti käivad juba praegu uued võimukõnelused.

Uue võimuliidu loomiseks tegi president Kersti Kaljulaid ettepaneku viimastel valimistel enim hääli saanud Reformierakonna liidrile Kaja Kallasele. Kui moodustatase koalitsioon mõnel muul osalusel, siis on ka selle loomine võimalik. Kuni uue valitsuse ametisse astumiseni jätkub vana.

Uue koalitsiooni moodustamisel on väga oluline see, mida otsustab erakond Isamaa. Mitu koalitsiooni on võimalikud üksnes nende osalusel.

Matemaatiliselt saaks ilma Isamaata teha kaht võimuliitu. Neist esimene ning esmapilgul ehk kõige loogilisem oleks Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon 59 häälega riigikogus. Mõlemad erakonnad kuuluvad Euroopa suurde liberaalide parteisse.

Teoreetiliselt oleks võimalik ka Reformierakonna ja EKRE valitsus, millel oleks riigikogus 53 kohta. Erakonnad on teineteist pidevalt kritiseerinud ning enne viimaseid valimisi on Reformierakonna liider Kaja Kallas ka EKRE-ga võimuliidu välistanud.

Matemaatiliselt oleks võimalik ka praeguse võimuliidu jätkamine – Keskerakond, Isamaa ja EKRE. See tähendaks ilmselt, et ametisse peaks astuma Ratase asemel uus peaminister.

Võimalik oleks ka juba klassikaks muutunud kolmikliit: Reformierakond ühes Isamaa ja sotsidega. Viimati oli seesugune koalitsioon võimul näiteks 2015–2016. Siis lagunes see sotside ja Isamaa ettevõttel, ent samas on toonane Isamaa liider Margus Tsahkna ning Reformierakond Taavi Rõivas oma erakondadest lahkunud.

Enne EKRE-ga tehtud võimuliitu viimasel koalitsioonil – Keskerakond, Isamaa ja sotsid – ei oleks riigikogus praegu enamust, kokku saadaks 48 saadikut, kui pardale tuleks ka praegu ametlikult fraktsioonitu saadik, ent sotsidega liitunud Raimond Kaljulaid. Ehkki vähemusvalitsus pole muidugi välistatud, on tõenäoline, et erakonnad üritavad saada siiski riigikogus enamust.

Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles täna “Terevisioonis”, et Isamaa ei välista praeguse valitsuse tagasiastumise järel mitte ühtegi koalitsiooni, vahendas uudisteagentuur BNS.

“Kõigiga tuleb suhelda. Me elame keerulisel viiruse ajastul ja majandusprobleemid on vaja lahendada,” põhjendas ta Isamaa soovi uue valitsusliidu moodustamisel kaasa rääkida.

Küsimusele, kas Reformierakonnal võiks olla Isamaa ja sotside vastu hinges okas, kuna need 2016 oktoobris Reformierakonna hülgasid, vastas Sibul, et see oli teine poliitiline tegelikkus.

“Ma ei arva, et sellistel asjadel suur tähtsus on. See on 2016. aasta kontekst. Reformierakond ise on Eesti poliitikas partnereid vahetanud rohkem kui keegi teine. Ja see on kõigil meeles,” sõnas Sibul.

Ta lisas, et praeguse valitsuse tagasiastumise järel on võimalik nii praeguse võimuliidu jätkamine veidi keerulisemas kombinatsioonis kui ka mõni muu koalitsioon.

“On võimalik ka vana kolmikliit Reformierakonna, Isamaa ja sotside osalusel, aga ka koalitsioonid, kuhu Isamaa ei mahu. KeRe [Keskerakond ja Reformierakond], aga teoreetiliselt ka Reformierakonna ja EKRE koalitsioon, mida küll peetakse kõige ebatõenäolisemaks,” sõnas Sibul.

Isamaa peasekretär lisas, et uue valitsuse moodustamisel pole kohta unistustel, vaid selle määrab ära ennekõike kohtade matemaatika riigikogus.