Brexit sündmusena võib olla suurim haip pärast “Y2K’d”

Brexit on jälle päevakorda kerkinud, kuna Ühendkuningriigi (UK) valitsus ja Euroopa Liit (EL) on sõlminud kokkulepe UK lahkumiseks EL’ist (selle peavad veel heaks kiitma Euroopa parlament ja Briti parlamendi alamkoda).

Kuigi avalik arvamus on konsensusel, et kokkulepe on pigem EL poole kaldu ja UK’s pole sellega rahul mitte keegi – ei Brexiti pooldajad kõigis oma kangusastmetes ega ka Brexiti vastased, siis tõenäoliselt pole ka EL’il midagi rõõmustada, ei lühikeses ega pikas perspektiivis.

Brexiti omaaegsetele eestkõnelejatele on selge, et lubatud impeeriumi hiilguse taastamise asemel on suur kogus ebameeldivaid, suveräänsust jätkuvalt õõnestavaid kompromisse. Kaasajooksikute jaoks on selge, et need kompromissid on kesine kaup, aga paremat nad ei suutnud välja kaubelda.

Brexiti vastased lihtsalt ei soovi aktsepteerida rahvahääletuse tulemust ja üritavad lepingu viletsuse abil viia olukorra nii kaugele, et tuleks teine referendum. Samas tundub, et väga vähe on nii opositsioonis kui ka eriti valitsusparteis neid, kes erakorralisi valimisi sooviks.

See võib olla ähvardus, millega peaminister May kõik torisejad rivvi piitsutab ja endale soovitu parlamendist läbi surub. Leping ei meeldi kellelegi, aga erakorralised valimised on samuti hirmutav perspektiiv.

Kogu Brexiti protsessi ja selle tagajärgi ümbritseb tihe udu ja nii lähema kui kaugema tuleviku arengute osas on nähtavus üsna vilets.

Mida me teame?

Päike tõuseb ka pärast Brexiti toimumist, David Cameron on halvim poliitmängur UK ajaloos pärast Neville Chamberlaini ja nagu näitab kodutu alkohooliku soenguga endise Londoni linnapeaga juhtunu – iga revolutsioon sööb oma lapsi.

Valitseb ebakindlus UK ja EL vahelise kaubavahetuse ja finantsteenuste tuleviku osas. Brexiti protsess alates hääletusest 2016 suvel on UK majandusele maksma läinud umbes 1-2% SKP’st. Peamiselt on tegu ebakindlusest tingitud tarbimise ja investeeringute vähenemise mõjuga.

London on ja jääb maailma üheks olulisemaks finantskeskuseks. Kollektiivne Juncker võib küll unistada Frankfurdi või Pariisi kerkimisest sellesse rolli, kuid mitusada aastat katkematut õiglast kohtupidamist ja vabaturu kapitalismi soosimist on siiski väärtus omaette ja tõmbab jätkuvalt ligi nii pelgupaika ja turvasadamat otsivat raha kui ka rahvusvahelist äri.

Mida me arvame, et me teame, kuid tegelikult ei tea?

• Brexit toimub kindlalt. Välja arvatud juhul, kui ta ei toimu – näiteks uue rahvahääletuse tõttu – või toimub ainult vormiliselt, näiteks nii, et UK hilisem staatus sarnaneb steroididel Norra või Kanada mudeliga.
• Brexiti kuupäev on 29.03.2019. Välja arvatud, kui ei ole, sest näiteks lepitakse kokku mõnes hilisemas kuupäevas või loobutakse plaanist.
• Kui Brexit ikkagi toimub, siis UK majandus kannatab. Aga kui kaua ja kui suurelt, selles osas meil teadmine puudub. Tootmine ja kaubavahetus EL’iga mingis ulatuses ilmselt kannatab.
  Samas, arvestades, et UK majandusest moodustab teenuste sektor ligi 80% ja finantsteenused 6,5% (millest omakorda poole moodustab London), siis võib juhtuda, et pärast lühiajalist kohanemist, teenuste ja eriti finantsteenuste sektor – vabanedes Brüsseli regulatiivseist kütkeist – leiab uue hingamise.
• Brexiti toimumine toob kaasa ebakindluse jätkumise või kasvu. Välja arvatud juhul, kui kogu ažiotaaž Brexiti ümber ongi koondunud praegusesse, sündmuse eelsesse ebakindluse perioodi ja sündmus ise saab olema pettumust valmistavalt igav ilma oluliste järelmõjudeta, mille järel jätkub business as usual.
  On üsna reaalne võimalus, et pärast sündmuse toimumist selgub, et ainsad suured muutused on trükivärvi müüjate ja London-Brüsseli lennuliini kasvanud kasumid.

Mõjud Euroopale

Euroopa jaoks lühiajaliselt ei muutu suurt midagi. UK osalemise EL’s võtab kõige paremini kokku legendaarse sarja “Jah, minister” lõik, mis edukalt, elegantselt ja usutavalt lammutab illusiooni suurest rahvaste sõprusest.

Lihtsustatult – nad pole kunagi olnud südamega sees ja seega pole nende lahkumine iseenesest ka kogu projekti hingekell. Küll aga on nende lahkumisel ilmselt tuntavad pikaajalised tagajärjed, kuna UK’l on selgelt teistsugune kultuur ja majanduslik ideoloogia võrreldes EL’is niigi domineeriva Saksa-Prantsuse teljega.

Ettevõtlusvabadus ja regulatsioonide vähesus siin pool kanalit on niigi surve all, UK lahkumine ainult süvendab seda tendentsi.

Mõjud Eestile

Eesti jaoks muutub eelkõige see, et ühe suure jõukeskuse lahkumise tõttu liigub EL veel rohkem Berliini-Pariisi taktikepi alla. Majanduspoliitilised mõjud on sellel eelpool mainitu tõttu eelkõige pikaajalised ja pigem vaevumärgatavad, aga julgeolekupoliitika mõttes see meile kasulik ei ole.

Peale USA on UK selgelt meile kõige sarnasema suhtumisega mõne meie naaberriigi tegevusse. See, et nad EL’i otsustusprotsessi juurest lahkuvad, ei ole meile kasulik ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis. UK kolmandana Euroopa julgeoleku üle otsustamas on meiesugusele väikeriigile oluliselt parem, kui Itaalia.

Mõjud finantsturgudele ja/või sinu rahakotile

Sinu investeeringute jaoks on Brexiti mõjud tänaseks ilmselt juba valdavalt end ilmutanud. Kuna teema on juba 2,5 aastat susisenud, sealhulgas esile kutsunud hääletuse järgsed, esmased valulised kohanemised nii naela kursis kui Londoni börsil, siis võib eeldada, et suurem osa võimalikest (ja ka suur osa võimatutest) mõjudest on finantsturgude poolt juba sisse hinnatud.

Nojah, kui autode tollimaksude osas kokkuleppele ei jõuta, siis mõned Sunderlandist pärit “Jaapani” autod võivad kallimaks minna. Aga muus osas, kui kogu tolm ükskord vaibub, võib selguda, et teema oli üledramatiseeritud.

Reio Vare on dinosaurus, kes on maganud maha  ja kavatseb ka tulevikus magada maha lugematu hulga häid investeerimisvõimalusi.