Uudis

Riigikogulane: meie palk on säästmiseks liiga madal

Kui hästi mõtlevad riigikogu majanduskomisjoni liikmed läbi enda pere rahaasju? Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Suur osa riigikogu majanduskomisjoni liikmetest ei tegele riigikogulase palgast investeerimise ega säästmisega ning ei oma toidukulude kohta ülevaadet.

Majanduskomisjoni liikmete seas on vaid kaks poliitikut, kes tegelevad korraga aktiivselt investeerimise ja säästmisega. Komisjoni liikmete seas on ka neid, kelle hinnangul on riigikogulase palk liiga madal, et sealt midagi säästa annaks.

Vaid üks komisjoni liige peab pere eelarvet, kus on kõik väljaminekud 10 euro täpsusega kirjas.

Poliitikast lahkuv Jaanus Marrandi (SDE) peab riigikogulase palka liiga väikseks, et sellest annaks midagi säästa või investeerida. Foto: Järva Teataja/Scanpix

Jaanus Marrandi (SDE): riigikogulase palk on säästmiseks liiga madal

Septembris poliitikast lahkumisest teatanud Jaanus Marrandi (SDE) tõi välja, et riigikogu liikme palk (2684,86 eurot netos) ei ole piisav, et sealt midagi otseselt säästa või investeerimiseks kasutada.

Kui aga tal jääb kuu lõpus palgast midagi üle, siis kasutab ta seda raha perega puhkamise tarbeks. Marrandi ei osanud toidukorvile tehtava kulutuse mahtu detailselt öelda, kuid eeldab, et nende perel kulub igakuiselt toidule ligikaudu 500-600 eurot.

“Toidupoe käike ette ei planeeri ja ostame jooksvalt nii palju kui vaja,” ütles Marrandi.

Kristen Michal (REF) alustas investeerimisega juba keskkoolis

Aktiivseks investeerijaks peab end Kristen Michal (REF), kes alustas investeerimisega juba keskkooli ajal. Säästude ja investeeringute jaoks eraldab Michal raha vastavalt võimalusele ehk kindlat summat ei ole ta paika pannud.

Michal ei ole investeerinud krüptovaluutadesse ega ühisrahastusplatvormide kaudu. Toidukulutused jagab Michal elukaaslasega pooleks ning selleks kasutatakse poenimekirja, mille põhjal koostatakse e-poes tellimus.

“Ma pole end sidunud ühegi pensionifondiga, lootes aktsiainvesteeringuid tehes olla edukam,” ütleb Toomas KivimägiFoto: Pärnu Postimees/Scanpix

Toomas Kivimägi (REF) alustas juba Hansapanga aktsiatega

Kivimägi alustas investeerimisega aastaid enne riigikokku pääsemist, 1997. aastal, mil soetas 100 Hansapanga aktsiat. Sellest ajast saadik on ta investeerimisega järjepidevalt tegelenud. Aktsiatesse investeerimist peab Kivimägi oma pensionisambaks.

“Ma pole end sidunud ühegi pensionifondiga, lootes aktsiainvesteeringuid tehes olla edukam. Seni on see õnnestunud. Investeerides, kulutad igapäevaselt vähem ehk säästad rohkem. Olen keskmisest hasartsem ja kirglikum inimene. Teha iseseisvalt tehinguid börsil, on parim viis oma hasarti “taltsutada” võrreldes paljude teiste valikutega,” ütles Kivimägi.

Aktiivsest investeerimisest hoolimata on Kivimägi hoidunud ühisrahastusplatvormidest ja krüptovaluutadest.

1400 euroni ulatuvate laenukohustuste tõttu toob Kivimägi välja, et suudab igakuiselt investeeringuteks palgast eraldada 200-300 eurot.

Toidule kuluvat summat ei oska ta välja tuua, kuid väidab, et toidupoodi minnes on 70% ostudest eelnevalt planeeritud ning 30% jääb emotsiooniostudeks.

“Paneme (perega –  toim.) kõik oma kuu kulutused kaustikusse kirja ja kuu lõpul teen kokkuvõtte. Ja vajadusel (suure ülekulu korral!) korrigeerime allapoole oma järgmise kuu kulutusi,” ütles Kivimägi.

Sven Sester (Isamaa) on investeerinud hoopis haridusse

Sester peab elu suurimateks investeeringuteks enda ja lähedaste haridusse tehtud kulutusi ning samuti eluasemetesse. Hoolimata sellest, et ta omab väikest positsiooni Tallinna Sadama aktsiates ei osale ta aktsia- või võlakirjaturul ega ei ole puutunud kokku ühisrahastusplatvormide ja krüptovaluutadega.

Säästudeks üritab Sester igakuiselt eraldada 10-30% palgast ehk ligikaudu 260 kuni 800 eurot. Toidukulusid ei ole Sester kokku arvutanud, kuid omab neist üldist ülevaadet ning poes käigud planeeritakse perega ette.

Arto Aas (REF) tegi oma nädalavanusele lapsele väärtpaberikonto

Kuigi Aas ei tegele hetkel väärtpaberitesse investeerimisega on ta seda varasemal teinud Tallinna börsil. Selle kõrval toob ta välja, et tegi oma lapsele väärtpaberikonto juba siis, kui ta oli vaid nädal aega vana.

Lapse kontolt teeb ta väga pikaajalisi investeeringuid. Samas näeb ta investeeringutena kahte kinnisvaralaenu, mida ta igakuiselt maksab.

Pidades ühisrahastusplatvorme hämaraks ei ole Aas nende abil seni ühtegi investeeringut teinud ega ka kaalunud mitte.

“Krüptovaluutadesse investeerinud pole samuti, kuigi valdkonnaga üsna hästi kursis. Pole lihtsalt nii suure riskitaluvuse ja mänguhuviga. Hetkel kindlasti üks spekulatiivsemaid valdkondi, kus suurte kasumite aga veelgi rohkem suure mulli lõhkemise oht,” ütles Aas.

Aas tunnistab, et tal pole hetkel võimalik säästa, kuid kui tegi seda suutis ta kõrvale panna 10% palgast.

Aas on ainus riigikogu majanduskomisjoni liige, kes tõi välja, et peab perega koos Excelis eelarvet, kus on kõik kulutused 10 euro täpsusega kirjas.

Hoolimata eelarve pidamisest ei toonud Aas välja, kui palju raha kulub tal toidukorvile.

Erki Savisaar (KE) investeerib emotsiooniajel

Savisaar alustas investeerimisega hiljuti, kuid seda väikses mahus. Ühisrahastus ja krüptovaluuta ei ole talle võõrad teemad, aga investeeringutena ei ole ta neid veel kaalunud. Investeeringuteks eraldatav summa põhineb Savisaare tunnetel ning emotsioonidel.

Nädalas kulub Savisaarel toidupoes ligikaudu 100-200 eurot, kuid täpset eelarvet kulutuste osas nad perega ei pea.

Märt Sults ei saa praegu endale 400 kg kulla ostmist lubada.Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Märt Sults (KE) kaotas kõvasti hasartmänguga ja maksis aastaid võlga

Keskerakondlale Sults tegeleb aktiivselt investeeringute Eestisse toomisega, kuid isiklikult investeerimise ega säästmisega ei tegele.

Sultsi sõnul ei ole tal olukorda, et pangakonto oleks pidevalt tühi, aga konkreetseid sääste ta ei oma. Toidukulude osas ta täpset ülevaadet ei oma.

“Kunagi väga ammu mängisin hasartmängu, kus kaotasin suurelt ning maksin võlga mitu aastat. Ma ei saa endale sellist luksust lubada nagu Armin Karu kunagi, kui ostis 400 kg kulda ning kulla väärtus langes nädala pärast 25%, mina ei saa seda endale lubada,” ütles Sults.

Eelarve osas väidab Sults, et Excel ajab ta marru ning seetõttu ta eelarvet ei pea, aga toidukulutuste osas arvab, et see jääb 200-300 euro juurde nädalas.

Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Peeter Ernits ja Tarmo Kruusimäe jäid artikli ilmumise hetkeks ajakirjaniku jaoks kättesaamatuks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.