Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et saamata jäänud töötasu viivise ja välislähetuse päevaraha nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Varasema seaduse järgi aegusid need nõuded juba nelja kuu möödumisel.
Kohtuasi puudutab ühes Eesti ettevõttes puusepana töötanud meest, kes viibis välislähetuses Rootsis. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, sest väidetavalt arvestas tööandja välislähetuses valesti tema tööaega, töötasu ja päevaraha.
Kohtule esitatud hagis palus töötaja mõista endiselt tööandajalt välja saamata jäänud töötasu, päevaraha ning ülesütlemise hüvitisena kolme kuu töötasu. Tööandja hinnangul polnud aga töötajal õigust lepingut erakorraliselt üles öelda, sest tööandja ei rikkunud lepingut oluliselt.
Praegu kehtiv õigus loeb
Peale mitmete kohtutasandite läbimist selgitas riigikohtu tsiviilkollegium, et töötasu viivise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ühtlasi ei nõustunud kolleegium kohtute eelneva seisukohaga, et päevarahanõue on aegunud, kuna see esitati üle nelja kuu hiljem.
Riigikohus selgitas, et kuni 2018. aastani kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse järgi oli nii töötaja päevaraha kui ka töötasult arvutatava viivise nõude aegumistähtaeg tõepoolest neli kuud. Praegu kehtiva õiguse kohaselt on aga nende nõuete aegumistähtaeg kolm aastat arvates palgapäevast.
Samuti leidis kolleegium, et tööaja vale arvestamine ning töötasu osaline ja päevaraha täielik maksmata jätmine võib olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Seda küll ainult juhul, kui tegemist on oluliste lepingurikkumistega (nt. juhtunud rohkem kui ühel korral). Lisaks rõhutas riigikohus, et seadus ei kohusta töötajat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale lepingu nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega.
