Uudis

Riigikohus otsustas: finantsinspektsioon ei tohi kahtlaste maaklerite eest hoiatada

Finantsinspektsioon hoiatab tihti lubadeta maaklerite eest.Foto: Shutterstock

Riigikohus otsustas, et finantsinspektsioon ei tohi seaduslünga tõttu avaldada hoiatusteateid, kus antakse avalikkusele märku, et mõnel firmal, mis Eesti inimestele oma teenuseid reklaamivad, puuduvad vajalikud load.

Finantsinspektsioon annab hoiatustes enamasti teada, et mingil firmal, mis pakub Eesti inimestele investeerimisteenuseid, pole selleks vajalikke tegevusluba. Tihti on tegu kahtlaste maaklerite või investeerimisplatvormidega, mis on ka mujal maailmas kurja kuulsust saanust.

Riigikohsu asus nüüd seisukohale, et praegu kehtiv seadus ei võimalda avalikkust ja tarbijaid enne järelevalvemenetluse lõppu ohust teavitada.

Kohtuvaidlus sai alguse sellest, et finantsinspektsioon avaldas 2019. aasta märtsis ihoiatusteate, et neile teadaolevalt vahendab Nexo tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi kummalgi pole krediidi andmiseks ja vahendamiseks Eestis tegevusluba.

Seepeale taotlesid Next ja Credissimo kõigepealt otse inspektsioonilt ja hiljem kohtu kaudu teate avaldamise lõpetamist, sest väidetavalt nad Eesti tarbijatele üldse teenuseid ei pakkunud ja veebileht Nexo.io oli üksnes ajutiselt Eesti firma nimele registreeritud.

Finantsjärelevalve kohta ei tohi teavet avalikustada

Halduskohus rahuldas ettevõtete kaebuse ning inspektsiooni ei saatnud edu ka ringkonna- ja riigikohtus, kuid kõrgema astme kohtud muutsid oluliselt halduskohtu põhjendusi, teatas riigikohus.

Ringkonnakohtu hinnangul oli kahtlus korrarikkumise ohust iseenesest põhjendatud. Samas oli sellest teavitamine õigusvastane, sest tegu oli finantsjärelevalvega, mille kohta teabe avalikustamine pole finantsinspektsiooni seaduse järgi lubatud.

Inspektsioon vaidlustas otsuse riigikohtus, sest hoiatusteate avaldamine pole nende hinnangul automaatselt finantsjärelevalve tegemine – nad teostavad järelevalvet ainult tegevusloaga isikute üle, kes maksavad selle eest tasu.

Riigikohus aga selle käsitlusega ei nõustunud ja märkis, et finantsjärelevalve on palju laiem mõiste ega hõlma ainult tegevusloaga isikuid, vaid ka neid finantsteenuste valdkonnas tegutsejaid, kes on jätnud loa taotlemata.

Finantsjärelevalve ei ole avalik ning inspektsioon tohib avaldada üksnes seaduses loetletud andmeid: väärteoasja lahendeid, haldusakte ja -lepinguid. Samas pole hoiatusteade riigikohtu hinnangul mitte haldusakt vaid toiming – ehk seda avaldada ei tohi.

Riigikohus märgib oma otsuses, et mõistab vajadust teavitada Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust võimalikult vara ka enne järelevalvemenetluse lõppu, et ohtu ennetada ning rikkumist tõrjuda ja kõrvaldada. Seetõttu juhib riigikohus seadusandja tähelepanu vajadusele luua hoiatusteadete avaldamiseks õiguslik alus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.