Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid möödunud aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga, summa kasvas aastaga 13,4 protsenti.
“Toetasime ühiskonnale vajalikke valdkondi, näiteks keskkonnakaitset, teadus- ja arendustegevust ning regionaalset arengut,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Riigiabi anti mullu 304,2 miljonit eurot ja selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,18%. Riigiabist enamik ehk 90,5 protsenti anti toetustena, järgnesid 9,5% protsendiga maksuvabastused ja maksusoodustused, mille maht oli 28,8 miljonit eurot.
Üle poole riigiabist ehk 157,9 miljonit eurot eraldati keskkonnakaitsesse. Anti kütuse aktsiisisoodustust põllumajandussektoris ja hakati rakendama uut toetust biometaanituru arendamise toetamiseks. Lisaks kasvasid toetused elektrienergiat tootmise moderniseerimiseks ja kaugküttesüsteemide investeeringteks.
Kasvas ka riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, mida anti kokku 66,1 miljonit eurot. Suuremahulist abikava viib ellu kultuuriministeerium, näiteks toetati Eesti audiovisuaalsektorit ja Eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Tallinna kultuuriamet toetas Tallinna lauluväljaku renoveerimist.
Veel anti abi 13,3 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks, mis kasvas aastaga 5,2 miljonit eurot peamiselt EAS-i ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme ja SA Archimedes rakendusuuringute toetusmeetme arvelt.
Regionaalabi moodustas 11,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 29%. Näiteks PRIA toetas keskmiste ja suurettevõtete investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turule viimiseks
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi oli 10,5 miljonit eurot. Toetati näiteks investeeringuid Kuressaare kogupere- ja elamuskeskusse Hõbevalge ning Kiviõli Seikluskeskusse.
