Uudis

Alaealised ei tohi peagi enam solaariumis käia ja tätoveeringuid teha

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et oleks vastutustundetu lasta jätkuda praktikal, kus lastel on teenustele juurdepääs olemas, ehkki nendega kaasnevad terviseriskid.Scanpix

Sotsiaalministeerium on valmis saanud uue rahvatervise seaduse eelnõu, mis teistelt ministeeriumitelt heakskiidu saamisel jõustuks 2020. aasta 1. septembril.

Ühe olulisema muudatusena keelaks valminud eelnõu alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine, nii et need ettevõtjad peavad edaspidi inimese vanust tuvastama hakkama.

“Oleks vastutustundetu lasta jätkuda praktikal, kus lastel on nendele teenustele juurdepääs olemas, kuigi teadusuuringute tulemused näitavad selgelt, et nendega kaasnevad terviseriskid,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Solaariumi keelamise põhjendusena toob ministeerium esile, et alates 2000ndate algusest on Eestis melanoomi haigestunud inimeste hulk hüppeliselt kasvanud – näiteks 2000. aastal oli 118 haigusjuhtu, 2016. aastal aga juba 215. Seejuures on melanoom 15-29aastaste seas sageduselt teine vähkkasvaja.

Ministeeriumi kinnitusel näitavad teadusuuringud, et solaariumi külastajatel on 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui neil, kes seesugust päevitust taga ei aja. Selle sammuga tahabki riik vähendada nahavähi teket.

Teistest Euroopa riikidest on solaariumi kasutamine alla 18aastastele keelatud reas riikides, sealhulgas Soomes, Suurbritannias, Saksamaal ja Leedus.

Ministeerium: tätoveerimisega on seotud terviseohud

Ka tätoveeringute alaealistele tegemise keelu põhjenduseks märgib ministeerium, et tätoveerimine on üha populaarsem – näiteks üle kogu ELi oli 2003. aastal tätoveeritud 5% inimesi, 2016. aastal aga juba 12% ehk 60 miljonit inimest. Eriti populaarne on tätoveerimine noorte ehk kuni 34aastaste seas, kus ELis kuni 30%-l on tätoveering.

“Kuigi tätoveerimine muutub järjest populaarsemaks, on sellega seotud ka mitmed terviseohud, mis tulenevad nii teostatavast protseduurist kui ka kasutatavatest värvainetest. Tätoveerimise puhul viiakse värvained naha dermise kihti, mis jäävad sinna kogu eluks,” märgib sotsiaalministeerium eelnõu seletuskirjas.

Tätoveerimisvärvidega seotud probleemid tulenevad ministeeriumi selgituse jkärgi põhiliselt sellest, et tätoveerimisvärvides kasutatavad pigmendid pole toodetud vastavaks otstarbeks. Seetõttu pole värvid läbinud vastavat riskihindamist ning nende süstimise ja kestvusega inimkehas pole arvestatud.

“Vastavad värvipigmendid on tavaliselt toodetud muuks kasutusotstarbeks, nagu tekstiili, autoosade või plasti värvimiseks. Neid värve kasutatakse tätoveerimisel, kuna need on püsivad ja väga vastupidavad. Tätoveerimisvärvid võivad sisaldada raskmetalle (kroom, nikkel, vask, koobalt) ja orgaanilisi ühendeid (aromaatsed amiinid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud), millel võib olla negatiivne mõju tervisele,” loetleb sotsiaalministeerium. Lisaks esineb tätoveerimisel põletiku- ja infektsioonioht.

Tätoveerimine on Euroopa Liidu liikmesriikides alaealistele keelatud Küprosel, Taanis,
Prantsusmaal, Maltal, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Samas on mitmes riigis (Leedu, Itaalia, Saksamaa, Horvaatia, Austria) tätoveerimine 16–17-aastastele siiski lubatud eeskostja nõusolekul.

Miks Eesti vanema loal siiski alaealistel tätoveeringut teha ei luba? “Kuna Eestis sätestatakse alaealistele tätoveerimisteenuse osutamise keeld otseselt laste kui
haavatava sihtrühma tervise kaitse eesmärgil, ei anta lastele tätoveeringute tegemiseks
võimalust ka eestkostja loal,” seisab seletuskirjas.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.