Uudis

Riik loobus plaanist anda firmadele börsile minekuks raha, kuna sellel poleks suuremat mõju

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja peaminister Jüri Ratas helistamas sadama börsidebüüdi eel börsikella. Foto: Scanpix

Aasta tagasi käis riik välja ambitsioonika plaani – väiksematele firmadele antakse toetust, et need saaksid minna börsile ning kapitali koguda. Nüüd on majandusministeerium mõttest loobunud, kuna analüüsidest selgus, et see poleks mõistlik.

Ettevõtte viimine börsile maksab umbes 50 000 eurot või rohkemgi. Kuna see on küllaltki suur summa, jääb paljudel börsidebüüt tegemata. Seetõttu tekkiski Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) mõte, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid võiks selles aidata – näiteks katta börsile mineku kuludest poole -, et firmad saaksid kergemini raha kaasata.

EAS-i ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane rääkis mullu septembris Äripäevale, et eesmärgiks võiks võtta, et Tallinna börsile viiakse aastas neli-viis ettevõtet. Kui keskmine firma kaasab kuni 2-3 miljonit eurot, aitaks toetus seega firmadel kaasata kokku kuni 10 miljonit eurot aastas. Toetuse summa olnuks Rebase visiooni järgi kuni 25 000 eurot.

Aasta on mööda läinud ning tehtud ka põhjalik analüüs. Nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) otsustanud, et seesuguse toetuse järgi pole mõtet – huvi on väike ning toetuse mõju oleks marginaalne.

Ei aita muret lahendada

“Tänase seisuga on huvi Eestis börsi kaudu raha kaasamiseks olnud väga väike. Olles tutvunud ekspertide poolt koostatud aruandega ning põhjalikult analüüsinud meetme eesmärke ning oodatavat mõju, hindame, et sellise toetusskeemi mõju jääb marginaalseks ning sellega ei likvideerita turutõrget Eesti kapitaliturul, isegi kui see on vaid üks instrumentidest, mis peaks mitmekesistama ja elavdama Eesti kapitaliturgu,” ütles MKM-i majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede Geeniusele.

Ta tõdes, et ettevõtete börsile sisenemise suurim takistus ehk turutõrge pole tegelikult sisenemise kulu. “Põhjused on tõenäoliselt oluliselt laiemad nagu teadlikkus, oskused, varasemad eeskujud, aruandluskohustus ja nii edasi,” rääkis Reede.

Valminud analüüsi kohaselt saaks põhimõtteliselt vähemalt 2 miljoni eurose käibega ettevõte kompenseerida börsile minekuks tehtud kulusid kuni 50 000 euro (või võlakirjade puhul 20 000 euro) ulatuses. Väljamakse tehakse siis, kui ettevõte on börsilt kaasanud vähemalt 500 000 eurot. “Sellise ettevõtte puhul ei tohiks olla probleemiks toetuse mahus olevate kulude tegemine,” märkis ministeeriumi osakonnajuhataja.

Kuna tehtud kulud kompenseeritakse pärast raha kaasamist – ettemaksu Euroopa Liidu vahendite puhul, kust toetusskeemi rahastatud oleks, ei kasutata – ei aita see ettevõttel ka võimalikku likviidsuse probleemi lahendada, lisas ta.

“Ettevõte saab toetusena kulud tagasi pärast seda, kui on börsilt kaasanud vähemalt 10 korda rohkem vahendeid, mistõttu ei ole riigi sekkumine proportsionaalne ega avalda eeldatavalt soovitud mõju börsi elavdamiseks,” selgitas Reede, miks toetusest loobuti.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.