Eestis väga menukas krüptorahade valdkond on praegu sisuliselt reguleerimata. Nüüd plaanib rahandusministeerium olukorda muuta ning uurib võimalusi kehtestada krüptomüntidele sarnased reeglid, nagu kehtivad muudele investeeringutele. Plaan võib seaduseks saada juba aasta pärast.
Viimastel aastatel on krüptomüntide turulepaiskamisi ehk ICOsid tulnud nagu seeni pärast vihma. Tihti valitakse oma krüptoäri asukohaks just Eesti, kus väga tugevaid regulatsioone pole.
Eestis tegutseb üle tuhande krüptoäri ja kaasatakse kümneid miljoneid
2018. aastal avaldatud konsultatsioonifirma EY uuringu järgi ulatus Eestiga seotud ICO-de maht 63 miljoni USA dollarini, mis on teiste riikide võrdluses märkimisväärne. Eesti firmadega seotud ICO-de statistikat on kogunud ka advokaadibüroo NJORD, mille andmete järgi toimus mullu isegi 110 ICO-t, mille raames koguti pea 178 miljonit dollarit.
Selle kõrval on Eesti Pank viidanud, et krüptovarade puhul puuduvad nii tarbijatel kui ka investoritel reguleeritud finantsteenuste ja investeeringutega kaasnevad õiguslikud garantiid. Kui näiteks digitaalse rahakoti pakkuja lõpetab mingil põhjusel tegevuse – olgu see siis küberrünnaku tõttu või äriliste probleemide tekkimisel -, ei pruugi kliendid saada oma krüptovara enam kasutada ega ka pärisrahaks teha.
Veel on Eesti Pank hoiatanud, et selgete reeglite puudumine toob kaasa pettuseohu, mis tähendab nii tarbijatele kui investoritele märkimisväärseid riske. Tuleb samas märkida, et keskpanga arvates pole krüptoraha sugugi kurjast ning nende tehnoloogia võimalusi ei tasu alahinnata.
Praegu on krüptoäri jaoks tegemist vaja politsei rahapesu andmebüroo tegevusluba, milleks on vaja end sisuliselt vaid registreerida. Loa on saanud isegi 1063 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujat ja 960 rahakotiteenuse osutajat.
“See on märkimisväärne arv ja vastavate teenuste osutajate arv on pidevalt kasvamas,” märgib rahandusministeerium värskes eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Kui palju neist osutab reaalseid teenuseid Eestis, selle kohta info puudub. Kui teenusepakkujate üle ei teostata aga piisavalt tõhusalt järelevalvet, võivad Eestis tegevusloa saanud teenuse pakkujad tekitada Eesti riigile märkimisväärset mainekahju.
Reeglid selgeks ja riskid alla
Rahandusministeerium tahab tulevaste reeglitega eelkõige vähendada tarbijate ja investorite riske ning panna paika kindlad ja selged reeglid, ent ühtlasi ka teha regulatsiooni paindlikuks, et kaasajastada krüptomüntidega tehingute tegemine ning luua eeldused krüptotokenite laiemaks kasutamiseks.
Esimene samm on tuua seadusesse tokeni mõiste – selleks tahaks rahandusministeerium kasutusele võtta sõna “investeerimisinstrument”, mis tähistaks mujal reguleerimata väärtpaberit, mis annab omanikule näiteks õiguse osalusele firmas, hääleõiguse firma tegevuse asjus, õiguse osale ettevõtte kasumist või mõnest tehingust tulenevale kasule ja muud seesugust – ning võib olla esitatud krüptograafilise võtme kujul.
Tokeni omanikule tekiksid sellega seotud õigused kande kinnitamisega “turvalisel tehnoloogial põhinevasse süsteemi” ehk näiteks plokiahelasse. Seadus paneks üheselt kirja, et seesuguses süsteemis peab tokeniomanike nimekiri olema avalik. Tokeni enda, nende omanike ja piirangute kohta peab süsteemis olema teabe digitaalne esitamine ja avalikustamine ning ühtlasi ka tokeniga tehtud tehingute ajalugu olema esitatud ja säilitatud tähtajatult – ehk igavesti.
“Turvalisel tehnoloogial põhineva süsteemi kasutamisel vastutab tokeni looja (generaator), et registriandmed säilivad ning on asjakohaselt kaitstud loata muutmise või hävitamise eest,” näeb rahandusministeeriumi välja pakutud seadusepügal veel ette.
Turvalise tehnoloogia süsteemiga seotud teenuste osutamiseks oleks ministeeriumi plaani järgi olema finantsjärelevalve poolt väljastatud tegevusluba investeerimis- või registripidamisteenuse osutamiseks. Selles nõudes pole riik tingimata kinni – alternatiivina on ministeerium valmis ka kaaluma seda, et luba väljastataks mõne tunnustatud või ametliku IT-organisatsiooni poolt.
Veel sätestaks välja pakutud seadusemuudatus üheselt, et virtuaalvääringu teenuse osutaja oleks kohustatud hoidma kliendi vara lahus enda ja teiste klientide varast.
White paper’id peaks olema selgemad
Kui aluspõhimõtted on kirja saanud, võtavad tulevase eelnõu planeerijad ette teabe avalikustamise krüptomüntide pakkumise kohta. Praegu antakse näiteks ICO-des osalejatele ette enamasti niinimetatud white paper ehk vara ning tehnoloogia kirjeldus. Need pole standardiseeritud ning pakkuja saab ise otsustada, mida dokumenti kirja panna ja mida mitte.
Tavaliste väärtpaberite pakkumisel tuleb aga üldjuhul koostada põhjalik prospekt ehk dokument, mis esitab kindlate reeglite järgi kogu vajamineva ning olulise teabe väärtpaberi, selle aluseks oleva äri ning pakkumise enda kohta. Olenevalt väärtpaberist ning emissiooni mahust kehtivad prospektile kas Euroopa Liidu MiFID-i nimelise direktiivi nõuded või Eesti siseriiklikud reeglid.
Rahandusminsteeriumi arvates oleks mõistlik lähtuda eeldusest, et majanduslikult sarnaste instrumentide avalikkusele pakkumisel tuleks järgida samu või sarnaseid avaldamise nõudeid, et investorid saaksid nende põhjal teha erisuguseid riske hinnates mõistlikud investeerimisotsused.
“Sisuliselt tänased white paper-id tuleks koostada prospekti kujul ning täiendavaks hindamise kohaks on see, kas need peaks sel juhul kinnitama finantsinspektsioon või oleks kinnitamine võimalik ka mõne muu kolmanda osapoole poolt (krediidiasutus või muu tegevusloaga finantsasutus või audiitor),” seisab eelnõu väljatöötamise kavatsuses.
Kui pakkumise maht on üle 8 miljoni euro ning väärtpaber vastab Euroopa MiFID tingimustele, tuleb kohaldada selle reegleid – siin mänguruumi pole. Ministeeriumi plaan näeks ette, et 2,5 ja 8 miljoni vahele jäävale krüptomüntide pakkumisele hakkaks kehtima Eesti rahandusministri määrusega kehtivad reeglid.
Näiteks tuleks sellise pakkumise puhul anda ülevaade ettevõtmise senisest majanduslikust käekäigust, selle taga olevast meeskonnast, vahendite kasutamise eesmärgist ning muust seesugusest.
Tokenite puhul tuleks veel kirja panna kindlasti nende kasutamise viis ja tingimused, vahetuskurss või muud nõuded vahenditele, mille eest tokenit omandada saab, teave selle kohta, kelle otsuse alusel vahendite kaasamine läbi viiakse ning muu seesugune. Kui krüptomüntide pakkumine on seotud intellektuaalse omandiga, tuleks anda ka selle kirjeldus.
Väljatöötamiskavatsus ei too esile, mis juhtuks vähem kui 2,5 miljoni suuruste emissioonide puhul – praeguste reeglite järgi on sel juhul prospekti koostamine vabatahtlik.
Veel olulisem küsimus on see, mis saab pärast seda, kui avalik pakkumine on ära toimunud – kas krüptomüntide väljastaja kohustus andmeid avaldada peaks piirduma autidteeritud majandusaasta aruannetega või peaks firma avaldama teamet sarnaselt börsifirmadele kehtivte reeglitega, kui tokenitega on võimalik kaubelda. Siin rahandusministeeriumil veel ühest vastust ei ole, kumba varianti eelistada.
Seaduseks võib plaan saada juba tuleval aastal
Praegu on krüptovarade suur seadusemuudatus väljatöötamiskavatsuse faasis. Selle dokumendi esitab rahandusministeerium nüüd tagasi saamiseks turuosalistele – näiteks justiits- ja majandusministeeriumile, finantsinspektsioonile, politsei rahapesu andmebüroole ja Eesti Pangale, ent ka Eesti Krüptoraha Liidule, finantsfirmasid koondavale FinanceEstoniale, pangaliidule, advokatuurile ning Tallinna börsile.
Kui tagasiside on saadud, valmistab ministeerium ette eelnõu enda – see võiks juhtuda tuleva aasta jaanuaris-veebruaris. Seejärel esitatakse eelnõu avalikkusele konsulteerimiseks, hinnanguliselt märtsis.
Siis teeks rahandusministeerium eelnõuga veel tööd ning esitaks selle septembris valitsusele. Siis võiks plaani järgi eelnõu liikuda riigikogu ette ning saada seal vastu võetud tuleva aasta novembris.
Väljatöötamiskavatsusega saad ise tutvuda siin.
