Uudis

Riik selgitab: miks dopingut võtnud sportlasi kriminaalkorras ei karistata?

Dopinguskandaalis osalenud sportlased Eestis kriminaalkaristust ei saanud.Foto: Shutterstock

Viimastel päevadel on Eesti meedias palju räägitud suusatreenerist Mati Alaverist – viimaks sai ajakirjanikele kätte saadavaks ta kohtutoimik, sealhulgas päeviku väljavõtted.

Alaver mõisteti novembris kokkuleppe korras süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises. Eesti sportlasi, kes dopingut võtsid ning seda ka avalikult tunnistanud on, aga siin karistatud pole.

“Eesti sportlasi ei saa Eestis menetleda, sest meil pole dopingu tarvitamine kriminaalkorras karistatav ja spordikelmuse paragrahvi pole üldse olemas,” nagu nendib Pealtnägija.

Uurisime justiitsministeeriumist järgi, miks asi nii on ja kas olukorda võiks muuta.

Seadust tehti karmimaks

Pärast Seefeldi dopinguskandaali kogunes kultuuriministeeriumi juures töörühm, kuhu kuulusid spordiringkondade ning justiitsministeeriumi ja riigiprokuratuuri esindajad, selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Arutati tol ajal kehtinud seaduse rakendamist ning vajadust muudatusteks. Arutelude tulemusena muudeti seadust. Tänavu märtsis jõustusid karistusseadustiku muudatused – oluliselt laiendati paragrahvi 195, mis tegeleb just dopinguasjadega.

“Muudatusega laienes oluliselt nii isikute ring kui tegude loetelu, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus. Samuti tõsteti karistusmäära seniselt ühelt aastalt kahele esimeses lõikes ja kolmelt aastalt viiele teises lõikes,” rääkis ta.

Miks aga sportlasi ei karistata? Tuuliku sõnul arutati töörühmas ka sportlaste karistamise vajalikkust, kuid leiti siiski, et spordireeglid on selleks piisavad ning dopingut tarvitanud sportlase kriminaalkorras karistamine ei ole vajalik.

Samuti on silmas peetud seda, et kuigi sportlast ei saa karistada dopingu tarvitamise eest paragrahvi 195 alusel alusel, siis teatud juhtudel on võimalik käsitleda sportlase tegevust karistusseadustiku paragrahvi 209 järgi, mis käsitleb kelmust.

“Kelmuse lihtkoosseisu karistusmäär on kuni kolm aastat ja kvalifitseeritud koosseis üks kuni viis aastat vangistust,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Mille eest karistatakse?

Karistusseadustiku dopinguparagrahv näeb ette karistuse dopinguna käsitatava aine või meetodi määramise, selle kasutamisele kallutamise, aine üleandmise või aine või meetodi kasutamisel abistamise eest.

Karistada saab ka dopinguna kasutamise eesmärgil dopinguna käsitatava aine üle riigipiiri toimetamise eest või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest.

Sellisel juhul karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Kui tegu on pandud aga toime korduvalt, noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, grupi poolt või suure varalise kasu saamise eesmärgil, ootab ees rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.