Eesti riik teatas mai lõpus, et laseb välja vähemalt miljardi euro eest võlakirju, et riigil oleks piisavalt raha koroonakriisi järelmite lahendamiseks.
Nüüd on emissioon läbi saanud ning see oli väga edukas – nii et rahandusministeerium otsustas, et mahtu suurendatakse ning võlakirju antakse välja 1,5 miljardi euro eest, sest investorite aktiivsus oli väga suur.
Kokku soovisid 280 rahvusvahelist investorit osta Eesti võlakirju 7,7 miljardi euro eest – nii et huvi ületas väga mitmekordselt pakkumise.
Võlakirjad kujunesid tõesti väga soodsaks – kümneaastaste võlakirjade intressimääraks kujunes 0,125% aastas.
“Emissioon näitas, et rahvusvahelised finantsturud usuvad meie riigi rahanduse jätkusuutlikusse, majanduse tugevusse ja Eesti tulevikku. Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks,” ütles rahandusminister Martin Helme.
Tulevikus võetakse laenu veel
Helme märkis, et 18-aastase vaheaja järel läbiviidud võlakirjaemissioon oli Eestile edukas. “Rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite huvi emissiooni vastu oli suur ja seetõttu kujunes ka võlakirjade intressimäär meile väga soodsaks,” rääkis minister.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Rossi sõnul kaalutakse tänavu või tuleval aastal veel 1-2 sarnase emissiooni tegemist.
“Rahvusvahelised finantsturud võtsid meie emissiooni väga hästi vastu ja see annab kindlust ka järgmiste võimalike emissioonide planeerimisel. Täiendava finantseerimise vajadus on riigil lähiaastal tõenäoliselt olemas ja hea, et me saame valida erinevate finantsinstrumentide vahel, nagu pikaajaline laen, pikaajaline võlakiri või lühiajaline võlakiri,” rääkis ta.
Mida see kaasa toob, et Eesti on nüüd laenu võtnud?
Emiteeritud võlakirjade intress oli üpris madal. Edaspidi peab riik nende pealt maksma igal aastal intressi ning tähtaja saabudes võlakirjad välja ostma – või neid pikendama.
Kui Helme esimest korda kriisi puhkedes laenuplaani välja käis, ütles SEB strateeg Peeter Koppel Geeniusele, et laenu võtmine tundub adekvaatne, kui sellega täidetakse lünki, mida on vaja täita, et ühel hetkel majandusega edasi saaks minna.
Küll aga hoiatas ta, et selle kõige juures ei tasu mõtlema hakata, et tühja eelarvedistsipliinist. “Mõelge ise, kui palju lihtsam oleks riikidel hetkel reageerida, kui nende võlakoormad oleks mõistlikul tasemel,” ütles Koppel.
Ehkki laenu on võetud, jääb Eesti laenukoormus ikkagi Euroopa Liidu madalaimaks.
Ka Eesti pensionifondid ning suuremad tegijad saavad nüüd Eesti võlakirju osta – võlakirju, eriti riigivõlakirju, peetakse turvaliseks, ehkki väikese tootlusega finantsvaraks. Varem on Eesti pensionifondid pidanud vaatama teiste riikide võlakirjade poole.
Rahandusministeerium väidab veel, et emissioon on hea Eesti kapitalituru ehk börsi arengu jaoks, kuna riigi kümneaastaste võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade hind teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise.