Rahandusminister Martin Helme ütles, et koroonaviirus langetab Eesti majanduskasvu ilmselt 2 protsendipunkti võrra. Kogu viirusega seotud kulu on sel ja järgmisel aastal 1,5 kuni 2 miljardit eurot.

Esiteks ütleb Helme, et inimeste, kes tervisega karantiini satuvad, haiguspäevad kaetaks teise meetodiga kui see praegu käib.

Majanduse kohta rõhutas rahandusminister, et valitsus kavatseb majandust stimuleerida. Osa vahendeid on kiired ja vahetud – need käivitatakse läbi Kredexi, et pakkuda ettevõtetele likviidsust ja võimaldada firmadel laene refinantseerida ja saada.

Osas sektoritest võib riik kompenseerida lihtsalt ettevõtetele saamata jäänud tulu, et muidu hästi hakkama saavad ettevõtted ära ei kaoks, lisas Helme.

“Tahame teha ka maksumoratooriumeid ja maksulangusi,” ütles Helme, detailidesse veel laskumata.

Kõige rohkem on maksulangetusest räägitud laevanduses, hotellinduses, toitlustes. Riik ei ole veel konkreetseid meetmeid ära vormistanud, aga on võimalik, et mingites sektorites tuleb maksumoratoorium – näiteks kaks aastat ei pea maksu maksma.

Helme kinnitas veel, et Eestil on plaanis võtta ka laenu. “Esialgu vähemalt miljard,” ütles ta.

Pressiteates lisas rahandusministeerium veel, et Eesti plaanib nii püsivaid kui ajutisi maksulangetusi, riikliku krediidigarantiid ja töötuskindlustuse tingimuste leevendamist.

Mis majandusega juhtuma hakkab?

Helme sõnul tehti koos ekspertidega “kirvemeetodil” väga ligikaudne arvutus, millest selgus, et leebemal variandil asendub Eesti praegune 2% majanduskasv 0 protsendiga. Karmim mõju oleks 5 protsendipunktine langus ehk kukkumine 3% languse peale.

“Aga see on juhul, kui me ei tee midagi,” rõhutas Helme negatiivsema stsenaariumi kohta. Valitsusel on aga juba plaan ka majandust toetada. “Meie soov on, et Eesti majandus jääks nii sel kui järgmisel aastal plusspoolele.”

Maksulaekumine väheneb sel aastal vähemalt 400 miljonit, ütles rahandusministeerium. Oodata on kindlasti lisakulutusi haiguse tõrje meetmetega: sotsiaalministeeriumi asutustel on lisakulud, samuti politsei- ja piirivalveametil. Need lisanduvad eelarvele.

Lisakoormust saavad ka sotsiaalkindlustusfondid – töötukassa ja haigekassa, millele kindlasti tuleb lisakoormus. Lisandub veel stimuleerimine.

“Räägime 1,5- kuni 2-miljardilisest summast sel ja järgmisel aastal,” võttis Helme kulud kokku.

Millal selgub, mida tehakse?

Järgmise nädala alguses töötatakse komisjoni jaoks välja konkreetsed meetmed ja lahendusettepanekud koos nende võimaliku maksumuse ning rakendamiseks vajalike protseduuridega.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas töötakse välja tööturu ja haigekassa meetmete pakett, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ennekõike Kredexiga seotud meetmete pakett ettevõtetele ning rahandusministeerium tegeleb maksude alandamise, ajatamise temaatika ning eelarveliste vahendite arvutamisega.