Uudis

Riiklik perelepitaja aitaks vanemate erimeelsusi lahendada kiiremini ja odavamalt kui kohut käies

Lepitaja aitaks lahendada ka vaidluse laste elatisraha üle

Riikliku lepitaja eesmärk poleks mitte tülitsevate või lahutavate vanemate äraleppimine, vaid laste õiguste kaitsmine.Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanib luua riikliku perelepitussüsteemi, et aidata lapsevanematel lahkumineku korral teha lapse elukorralduses lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Eelnõuga luuakse võimalus lapse elukorralduslikes küsimustes, näiteks lapsega suhtlemise õigus, alaealise lapse elatis ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimused, jõuda kokkuleppele perelepitaja abiga. Eelnõu käsitleb perelepitusteenuse osutamist nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, mis tähendab, et kohtule antakse võimalus suunata pere perelepitusteenusele enne, kui kohus ise asja sisuliselt menetlema hakkab.

Eesmärk pole vanemate lepitamine

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“

Igal aastal pöördub last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine suurendab kohtuväliste kokkulepete arvu ning vähendab seeläbi kohtute koormust.

Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo avaldas lootust, et perelepitusteenus võimaldab edaspidi suunata inimesi rahumeelselt laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid sõlmima, selmet kohtusaalis suuremat konflikti tekitada. „Tihti ei ole vanemate vaidlus mitte õiguslike küsimuste lahkamine, vaid omavaheliste teravate suhete selgitamine ning selliste murede lahendamine on tõhusam kohtusaalist väljaspool,“ lisas Naaber-Kivisoo.

Lahku võidakse minna, aga vanemateks jäädakse

Olukorras, kus lastekaitse liidu ja advokatuuri koostööprojektis „Hea nõu lastega peredele“ on alates 2010 advokaadid tasuta perekonnaõiguslikes küsimustes nõustanud enam kui 1700 abivajajat, näeme vajadust riikliku perelepitussüsteemi järele igapäevaselt,“ ütles liidu juhataja Varje Ojala. „On positiivne, et riik võtab ette reaalseid samme ühtlustatud perelepituseteenuse loomiseks, kuna perelepitusteenuse laialdasem kättesaadavus aitab kaasa lapsi säästva vanemlussuhte jätkumisele.“

Varje Ojala sõnul lõpeb lahku minnes vanemate paarisuhe, aga ei lõpe vanemlussuhe, sest lapsed vajavad jätkuvalt mõlema vanema tuge. Seega on lapsi puudutavate vaidluste puhul äärmiselt oluline olukorra võimalikult kiire, rahumeelne ja laste huvides lahendamine ning stabiilse elukorralduse jätkumine.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.