Seljataga on veebruarikuu ehk säästukuu (Frugal February) teine nädal. Selle kokkuvõttest niipalju, et paika sai pandud 10 eesmärki ning alustasin agaralt nende täitmist. Kuna ühegi eesmärgi idee polnud konkreetselt raha lugeda, vaid säästa raha otseselt või kaudselt mõne tegevusega, oli esimene nädal lihtne ja mänguline.
Ainult üks päev poes
Tegin omale ühe poepäeva, kus ostsin vajaliku toidu nädalaks ning materjale oma hobide jaoks, millele mul tavaliset aega ei jagu. Nimelt, säästukuu eesmärk on peale raha kokkuhoiu võita endale ka vaba aega, mille ma plaanin loominguliste tegevuste ja raamatute lugemise peale kulutada.
Rohkem ma sel nädalal nii füüsilises kui ka e-poes ei käinud, sest üks eesmärk oli tekitada endale vähemalt 24 ostuvaba päeva. Üheksa juba tehtud!
Ajalise võiduga lubasin ma endale lausa kolme raamatu lugemist, proovisin uusi retsepte kokata ning veetsin aktiivselt aega oma kassiga (talle meeldib kohutavalt palli mängida). Selle võiduga olen igati rahul, sest minu kuu eesmärkides oli kirjas, et ma peaksin läbi lugema neli raamatut – kolm juba tehtud!
Vähem raha toidule
Üks teine säästukuu lubadus oli toidule vähem raha kulutada. Sellega olen saanud hästi hakkama. Nädalamenüüd jälgides olen poole rohkem raha kokku hoidnud, kui seda ilma tehes.
Päris nullist proovisin teha ka eelmisel nädalal puljongit, milles kasutasin ära sibulakoored, porrulehed, tillivarred jms, mis muidu vaid otsejoones prügikasti läheks. See tuli kohutavalt maitsev ja mis peamine, hind on ju põhimõtteliselt null.
Libastusin!
Väljas söömas ja joomas käimisega libastusin korra. Sõber tuli teisest riigist külla ning tahtsin ta selleks puhuks üht veganrestorani sööma viia. Küll aga peab tõdema, et kui tavaliselt viiksin ma oma külalise iga toidukord kuhugi välja sööma, siis seekord kokkasime enamiku ajast kodus ning tegime ainult ühe erandi.
Säästukuu tegevusplaanis oli lisaks ühistranspordi kaardi mittepikendamine, millegi müümine, ühe rõivaeseme parandamine ning oma sotsiaalsuse suurendamine.
Sumpamine oli trenniks
Ühiskaardita olen saanud hakkama. Kohati küll vaevaliselt ebameeldiva märja ilma tõttu, ent säärased pikad jalutuskäigud on mõjunud mulle hästi. Lumes sumpamine on olnud hea kerge trenn ning valges ringi liikumine parandanud tuju. Säästukuu raames olen oma keha turgutanud igapäevase 40-minutilise värskes õhus liikumisega. Nimetaksin seda investeeringuks tulevikku.
Müüa ja parandada pole jõudnud
Müünud veel midagi pole – meeldetuletus iseendale: tee müügikuulutus. Ühtegi rõivaeset pole ma samuti jõudnud parandada. Ehk järgmine nädal?
Mida aga olen teinud, on see, et olen kontakteerunud oma vanade sõpradega ning proovinud agaramalt inimestega suhelda. Olen kutsunud mitut tuttavat mõnele ühistegevusele, võtsin sel nädalal osa ka ühest võõrkeele õppimise ja harjutamise grupist, kus tutvusin uute inimestega.
Olen tähele pannud, et end tegusana hoides jäävad ära aega ja raha neelavad negatiivsed harjumused nagu näiteks teleka vaatamine, snäkkide söömine, šoppamine jms.
Pidin ise paberit tegema
Kas juhtus sel nädalal ka midagi ootamatut, millele oleks kulunud raha, ent sain seda ennetada? Jah. Nimelt sai mul kodus printeripaber otsa, ent olulised dokumendid oli tarvis välja printida. Uut pakki paberit ma osta ei tahtnud/saanud, sest et käsil ju säästukuu.
Selle asemel lõikasin ma parajaks suuruseks õhukest joonestuspaberit ning printisin sellega. Vaid ülitähelepaneliku vaatluse tulemusel on näha, et tegu pole konventsionaalse printeripaberiga. Mis aga peamine – sain prinditud ja seda nii, et kasutasin ära midagi, mis mul juba olemas oli.
Selline oli minu säästukuu esimene nädal. Võite rohkem, kui kaotusi. Järgmise säästmiseni!
