Seon paelad kinni ja astun ootusärevalt toimetusest välja. Ma ei ole eriline kollaste või roosade kiledega ostupidude austaja ja seepärast on tänane ekspeditsioon eriti põnev. Minu ülesandeks on minna hulgilattu otsima soodsaid diile. Selliseid, mille pärast oleksid nõus paarkümmend kilo makarone või paarsada liitrit rapsiõli koju ostma. Pika peale ikka kulub ära.

Sean sammud Peterburi teel asuvasse Promo Cash & Carry-sse. Seal ostlemiseks on tegelikult vaja kliendikaarti, aga kui sul seda ei ole, siis tuleb infoletti naeratada ja nad annavad sulle ühekordse. Võimalik, et iga nädal käies see trikk ei tööta, aga mul ei ole täna kavatsust nende külalislahkust kuritarvitada.

Iga allahindluse A&O: vetsupaber

Nii palju ma võhikuna ikka tean, et just peldikupaberi pärast sõidavad inimesed marsruudiga Sakust Stockmanni. Seepärast sean sammud hiiglasliku halli kõige tagumisse serva, mis täielikult pühendatud erinevatele tarbepaberitele.

Ja voilaa! Komistangi hea tehingu otsa. Ostes kaks kuueteist rullist pakendit saan kuue-euroselt hinnalt kaks eurot kokku hoida. Okei, see ei ole Hullude päevade vääriline ale, aga siin suure käruga rahulikult riiulite vahel veeredes ei ähvarda mind ka surnukstallamine ja pole ühtegi päevajuhti, kes mögafoniga mulle paremaid pakkumisi kõrva karjuks. Seda hindan ma väga kõrgelt.

Kohe vastas on riiul pabertaskurättidega ja kuna suveni on veel kuus kuud aega, siis tuleb neid osta iga kord, kui silma jäävad. Kuna tulin siia tutvuma hindadega, siis otsustan õige valiku tegemiseks elust see viis minutit kulutada.

Lillepildiga pakendil on parasjagu allahindlus, nii et saan ühe paberi kümne sendi asemel üheksa sendiga, juhuu!

Tõeline säästupauk: kanister sojakastet

“Nohuvastaste” ees põlvitades sendiseid hinnavahesid otsida on muidugi väga tore, aga soojamaareisi ma sellega siin kokku ei hoia. Liigume edasi toiduosakonda.

Kaheksaliitrist sojakastme kanistrit nähes ütleb kõhutunne, et see peab olema jackpot. Kahekümne-eurose tükihinnaga natürlich gebraut vedeliku liitri hind on 2,59 eurot.

Neli riiulit kõrgemalt leian tuttava Kikkomani sildiga väikese ilusa “dispenser sojakastme”, mis maksab 2,80 – liitri hind 18,67 eurot!

Kahju, et mul restorani, või veel parem, restoraniketti ei ole, muidu saaksin ühekordse investeeringuga ilusa väikese pudeli ja valaksin sinna edaspidi kuus korda odavamat nestet sisse.

Kas sama loogika kehtib ka teiste toidu tegemisel kasutatavate vedelike, näiteks õli, juures? Borgese silt tundub mulle tuttav ja ma olen kindel, et 7,94 eurose liitrihinnaga seda poest küll ei saa. Pärast teen Barboras otsingu ja leian, et liitrise pudeli hind on 9,95. Tegelikult ootanuksin suuremat vahet.

Ja nüüd põhivärk. Olen veendunud, et hiiglaslikud viiekilosed makaronide ja kaerahelveste kotid on väga odavad.

Noh, mingi vahe ju on. Pasta Reggia spiraalide kilohind on 1,44 eurot. Prisma netipoes on sel aga parasjagu allahindlus, kilohinnaga 1,70. Samas, ikkagi 30 senti vahet.

Palju see aastas teeb?

Ütleme, et pere sööb nädalas kilo makarone (see ei ole vist tegelt tervislik) ja nii terve aasta. See teeb 52 korda 30 senti ehk 15,6 eurot säästu pasta pealt. Sojakastme hinnavahe on suurem, aga selle õigustamiseks tuleks aasta jooksul ära süüa nii palju sushit, et jääksid teisest otsast ikka vaeseks.

Mida asja ma sinna hulgilattu otsima peaks?

Kas hulgiladu on nagu aasta läbi kestev Osturalli? Ei, kindlasti mitte. Jah, seal on üldiselt soodsamad hinnad ja vahele ka päris häid pakkumisi, aga ei midagi pöörast. Pigem tasub sinna sammud seada neil, kel vaja midagi suuremas koguses varuda. Kas on tulemas suurem üritus või… ma ei teagi, ega muud põhjust tegelikult polegi.

Eks ta on ikka rohkem toitlustajatele ja taolistele tegelastele mõeldud. Inimesena tänavalt on lihtsalt huvitav vaadata, kuidas igapäevased asjad absurdselt suurtes pakendites on. Aga kaua sa seda ikka imestad.

Osa II: samal ajal Rakveres…

Enne veel, kui ma jõudsin Rakvere Võidu Cash & Carry poe (Jaama puiestee 2a) uksest sisse astuda, muutusin valvsaks. Poe ees olid politseiauto ja G4Si ekipaaž.

Poodi sisse jalutades ja müüjate omavahelist juttu pealt kuuldes selgus, et just keegi oli napsupudeliga poest minema jooksnud. Tekkis kohe tunne, et need hinnad ei saa ikka nii odavad olla, kui siin varastamas käiakse.

Astusin edasi ja sain kohe aru, mis selle tinginud oli. Poolik Viru Valge maksab siin 11,99 eurot, mis on röövimine päise päeva ajal.

Hiljem Maksimarketist läbi hüpates selgus, et seal küsitakse selle eest 7,99 eurot. Jalutasin edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Nagu kolleeg Siimgi tahtsin leida esmalt üles WC-paberi. Kujutasin juba vaimusilmas ette torni, mis ma odavatest WC-paberi pakkidest endale garaaži ehitan ja mis mind aastaks säästab sellest, et ma seda tüütult suurt pakki iga nädal poest kaasa ostma pean. Oi see oleks mugav.

Reaalsus jõudis kohale ruttu ja sain aru, et Tetrise-mäng garaažis jääb ära. Zewa Deluxe 8 rulli maksab 3,79 eurot, Nature Lover 2,69 eurot. Tavalised poehinnad. Okei, no aga kui kange alkohol ära jääb ja WC-paber ka, siis äkki pääsen vähemalt sellest, et ei pea õlut minema Lätti ostma?

Vale! Hinnad ei ole eriti head, pigem täiesti tavalised. Pudelis A. Le Coqi Premium maksis 1,49 eurot + pant, Saku Originaal purgis 1,39 eurot + pant. Tuleb ikka sinna Lätti minna tundub.

Aga vähemalt mingit söögikraami siit saaks odavalt? Kui mitte pikemaks ajaks ette, siis vähemalt täna õhtuks? Farmi piim maksab 55 senti, täiesti tavaline hind. Saaremaa või on 2,05 eurot, no selle võiks ikka poest kätte saada vähem kui kahe euroga (hiljem Maksimarketis oligi see 1,95 eurot).

Majonees, juust ja lihatooted, kõige hinnad olid täiesti tavalised ja võrreldavad tavapoega, nii et neid ei maksa isegi mainida.

Hea pakkumine oli aga suur Kodukandi leib, mis maksis 0,95 eurot (Maksimarket pakub seda 1,39 euroga). See jäigi kogu hinnavõrdluses kõige soodsamaks asjaks.

Sellistes poodides käivad profid selgitasid mulle, et tegelikult tuleks sinna minna esmaspäeval, kui on uus kaup ja rohkem allahindlusi, mina aga valisin käimiseks kolmapäeva.

Tühjade kätega ma siiski poest välja ei tulnud ja võtsin ühe kallima oliiviõlipudeli. Ma polnud lihtsalt varem sellist müügil näinud. Kõik mu lootused aga osta ära odavalt ette suurem kogus mitte väga kiiresti riknevat toitu, või garaaž WC-paberit täis laduda, ei täitunud.