SEB arvates võiks Eesti riik laenu võtmist kaaluda

SEB analüütik Mihkel Nestor.Scanpix

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul kõigutavad langevad intressimäärad arusaama õigest eelarvepoliitikast ning seejuures võiks ka Eesti kaaluda oma võlakoormuse suurendamist.

“Pöördunud tuuled Eesti poliitikas on koos kõige muuga toonud kaasa leebema vaate riigirahandusele. Puudujäägis riigieelarve ei ole valitsuse jaoks enam katastroof ja julgemalt räägitakse riiklike investeeringute rahastamisest laenukapitali abil. See muutus sobitub hästi mujal maailmas hoogustunud diskussiooniga eelarvepoliitika piirangute üle,” kirjutas Nestor oma nädalakommentaaris.

Arusaam riigivõlast muutub

Tema arvates on poliitikute, kuid ka majandusteadlaste suhtumist riigivõlga ja eelarvedefitsiiti ümber defineerimas aina süvenev intressimäärade langus. “Nii mitmegi riigi jaoks pakub tänane intressikeskkond võimalust võtta laenu tingimustel, kus võlausaldajad on neile laenamise eest nõus isegi peale maksma. Seejuures ei ole tegemist ajutise anomaaliaga – näiteks Saksamaa puhul on negatiivse tootlusega isegi riigi 30-aastane võlakiri,” selgitas majandusanalüütik.

Nestori sõnul on säärases keskkonnas kahtluse alla seatud majandusteaduse käibetõde, et suurem riigivõlg tuleb tulevikus tasuda maksutõusude abil. “Erinevalt lihtinimesest on riigi eluiga vähemalt teoreetiliselt piiramatu. See omakorda tähendab, et miski ei takista riigil tasuda vanasid võlgasid uute laenude abil – vähemalt seni kuni finantsturud tema võimesse laen tasuda usuvad.”

“Seda trikki on jõukad lääneriigid kasutanud juba aastakümneid, tasudes reaalselt vaid intressimakseid laenu põhiosalt. Varem pidurdas riikide laenuhimu hirm selle ees, et finantsturg võib ülelaenanud valitsusel ühel hetkel kõrgete intressimääradega “vaiba alt tõmmata”. Tänase intressitaseme ja keskpanga võlakirjaostuprogrammi tingimustes ei ole see oht enam kuigi tõsine,” tõdes analüütik.

Nestori sõnul on pidevalt alanevad intressimäärad vaatamata kasvavale riigivõlale reaalseid väljaminekuid intressimaksetena isegi vähendanud. Lisaks kipub nominaalne SKP kasv tema sõnul ületama riigivõla keskmist intressimäära isegi kõige kehvemas seisus majandusega riikides, mis näitab võlakoormust suhtena SKP-st aina positiivsemas valguses.

Eestil pole erinemisest võita

“Milline peaks olema Eesti vaade ja käitumine? Oma rahakotiga ettevaatlikult ümber käival vastutustundlikul eestlasel on sellega raske leppida, kuid ilmselt ei ole Eestil teistest Euroala riikidest kardinaalselt erineva käitumisega palju võita. Kujundatakse ju Euroala rahapoliitikat ennekõike selle suuremate liikmete järgi ja isegi fiskaalse konservatiivsuse kantsis Saksamaal ületab riigi võlatase SKP-st 60 protsendi piiri, rääkimata riikidest nagu Prantsusmaa või Itaalia,” küsis Nestor.

“Seega ei peaks mõistlike investeerimisplaanide olemasolul nende rahastamiseks Eesti võlakoormuse suurendamine olema surmapatt,” rõhutas ta. Küll tuleb Nestori hinnangul silmas pidada, et võimalikud laenuraha abil tehtavad investeeringud ei tohiks liigselt suurendada riigi püsikulusid.

Seejuures on SEB majandusanalüütiku arvates jõutud majandusteadusliku madala piirkasulikkuse probleemini, kus täiendava ühiku tarbimisest saadav tõus heaolus on lihtsalt liiga väike. “Elades avaras kodus, kus on kasutusel kogu moodne kodutehnika, sõites mugava autoga ja käies kaks korda aastas puhkusel, ei ole jõukal Läänemaailma kodanikul enam piisavalt ihaldusväärseid hüvesid, mille poole püüelda. Selle tagajärg on kidur tarbimise kasv, mis omakorda ähvardab katki teha majanduskasvu mootori,” rääkis ta.

Vajalikke kulusid saab maksutõusu asemel rahastada laenuga

Seetõttu räägitakse Nestori sõnul aina enam sellest, et ehk peakski sellises olukorras sekkuma riik ja sundima ühiskonda rohkem tarbima läbi avalike kulutuste. Mida aeglasem on areneva maailma sisenõudluse kasv, seda keerulisem on tema sõnul ka väita, et riiklikud kulutused tõrjuvad välja erasektori head plaanid.

“Maksutõusu asemel saab neid kulutusi finantseerida laenukoormuse tõstmise läbi. Lisaks suurtele taristuprojektidele räägitakse palju ka investeeringutest keskkonnakaitsesse ja kliimasoojenemise vastasesse võitlusse, mille finantseerimist erasektoril poolt on paratamatult ehk liiga palju oodata,” märkis majandusanalüütik.

Samas rõhutas Nestor, et maailm ei jää muutumatuks. “Kui riigid peaksid nüüd üksteise võidu asuma võlakoormust suurendama, ei või me tegelikult ette teada, kuidas reageerivad sellele pikas plaanis finantsturud. Euroopa Keskpank on küll valmis võlakirjasid turult pidevalt juurde ostma, kuid selle tegevuse ohutusest on tõsikindlalt rääkida raske,” lisas ta.

SEB majandusanalüütik selgitas, et praegu ei ole keskpanga ponnistused inflatsiooni suutnud elavdada. “[Kuid] ei saa kindlalt väita, et inimesed pikemas plaanis murelikuks ei muutuks, et nende raskelt teenitud eurod pangakontol pideva rahatrüki tingimustes väärtuse kaotavad. Ja kui lõppeb usaldus euro ning keskpanga vastu, on tulevik tume,” tõdes Nestor.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.