Kindlasti on oluline teema koroonakriis ja sellega võitlemine. Aprillis, kui koroonaga seoses võeti vastu lisaeelarve, pidas Kaja Kallas Reformierakonna nimel riigikogu ees kõne, kus rõhutas, et finantstagavara ei tohi ära kulutada ning mõelda tuleks kärbetele.

“Me oleme olnud Euroopa kõige paremini korras rahandusega riik ja just seetõttu saab valitsus nüüd anda välja 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ja võtta 750 miljonit laenu. Seda võimekust tuleb meil tulevikuks hoida,” rääkis ta eelmise aasta aprillis.

Eelarvetasakaal ning laenu väga ettevaatlikult suhtumine on olnud Reformierakonna jaoks läbi aegade oluline poliitiline küsimus.

Toona hoiatas ta, et ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Seda ka ei juhtunud. “Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud, näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud,” lisas Kallas aga toona.

Toona märkis ta ka, et riik peaks kulusid kokku tõmbama, sest pole ühiskondlikult õiglane, kui riik elab edasi vanaviisi, aga erasektoris töötavad inimesed kaotavad palgas. Aprillis ütles Kallas, et riik esimesel võimalusel kärpima 10% võrra oma tegevus-ja palgakulusid valdkondades, mis ei tegele koroonakriisi otsese lahendamisega.

Missuguseks uue valitsuse programm kujuneb, selgub muidugi kõnelustel ning lähipäevadel saab ka selgemaks, kas oodata on kärpeid või mingeid uudseid toetusi.

Eile viitas Kallas siiski, et valitsuskõnelustel väga sügavale ei minda, vaid sisusse saab minna, kui hakatakse märtsistsis kokku panema kärgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegiat.

Kuidas eelarvet muuta saab?

Kas aga uus valitsus saab muuta ka tänavust eelarvet, mille on paika pannud praegune võimuliit? Üks võimalus on teha lisaeelarve ning muuta tulusid-kulusid.

Tegelikult saab eelarvet muuta ka lihtsamalt, ilma lisaeelarvet tegemata. “Selleks peab valitsus heaks kiitma ja riigikogule esitama riigieelarve muudatuste eelnõu, millega millega kulude ja tulude kogumaht ei muutu,” rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Tegelikult on see tavapärane protsess, sest on tavaks saanud, et riigikogu muudab jooksva aasta riigieelarvet iga aasta sügisel. Seda on mõistlik teha seetõttu, et eelneva aasta sügisel koostatud eelarvega võrreldes täpsustub igal aastal osa vajadusi paratamatult muutuvate olude tõttu.

Riigieelarve muudatustega täpsustuvad nii ministeeriumide ja teiste ametiasutuste jooksva aasta kulud, kuid tulude ja kulude kogumaht jäävad samaks. Riigi kulud tervikuna ei kasva, kuid uute prognooside järgi kasutamata jääva rahaga saab tulla vastu muutunud vajadustele ja leevendada teisi muresid.

Riigieelarve eelnõu koostamist ja samuti riigieelarve muudatuste eelnõu puudutavad otsused teeb alati valitsus kollektiivselt ja need lähtuvad valitsuse prioriteetidest ja suurtest eesmärkidest, rõhutati rahandusministeeriumist.