Kindlasti on oluline teema koroonakriis ja sellega võitlemine. Aprillis, kui koroonaga seoses võeti vastu lisaeelarve, pidas Kaja Kallas Reformierakonna nimel riigikogu ees kõne, kus rõhutas, et finantstagavara ei tohi ära kulutada ning mõelda tuleks kärbetele.
“Me oleme olnud Euroopa kõige paremini korras rahandusega riik ja just seetõttu saab valitsus nüüd anda välja 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ja võtta 750 miljonit laenu. Seda võimekust tuleb meil tulevikuks hoida,” rääkis ta eelmise aasta aprillis.
Eelarvetasakaal ning laenu väga ettevaatlikult suhtumine on olnud Reformierakonna jaoks läbi aegade oluline poliitiline küsimus.
Toona hoiatas ta, et ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Seda ka ei juhtunud. “Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud, näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud,” lisas Kallas aga toona.
Toona märkis ta ka, et riik peaks kulusid kokku tõmbama, sest pole ühiskondlikult õiglane, kui riik elab edasi vanaviisi, aga erasektoris töötavad inimesed kaotavad palgas. Aprillis ütles Kallas, et riik esimesel võimalusel kärpima 10% võrra oma tegevus-ja palgakulusid valdkondades, mis ei tegele koroonakriisi otsese lahendamisega.
Missuguseks uue valitsuse programm kujuneb, selgub muidugi kõnelustel ning lähipäevadel saab ka selgemaks, kas oodata on kärpeid või mingeid uudseid toetusi.
Eile viitas Kallas siiski, et valitsuskõnelustel väga sügavale ei minda, vaid sisusse saab minna, kui hakatakse märtsistsis kokku panema kärgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegiat.