Sõda: inflatsioon kiireneb ning mõjub rängalt tarbija rahakotile

Prognoosid on selleks, et neid kohendada.Foto: Canva

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul võib Venemaa sissetung Ukrainasse tuua kaasa varasemalt prognoositust kiirema inflatsiooni kasvu.

“Venemaa agressiooni tagajärjel tekkinud kriis on tõstnud energia- ja mitmete metallide hindasid. Järsult on kerkinud ka maagaasi futuurid ehk selle tooraine hinda arvatakse püsivat sel aastal kõrgemal, kui veel näiteks paar nädalat tagasi oodati. See aga tähendab, et inflatsioon võib sel aastal tulla kiirem, kui me poolteist kuud tagasi prognoosisime,” ütles Mertsina BNS-ile.

Energiahindades on oodata raskeid aegu

See, kui palju hinnakasv kiireneb, sõltub Mertsina sõnul sellest, kas kriis läheb nii kaugele, et lääneriigid hakkavad sanktsioneerima energiakaupu, näiteks maagaasi või kas Venemaa kasutaks oma energia tooriaineid vastusanktsioonides. See oleks Venemaa jaoks väga kahjulik samm. 

“Energiahindade tõusu mõju ei avaldu ainult Eesti majandusele, vaid see puudutab ka teisi riike, mistõttu on veel vara öelda, kui suure löögi saab Eesti ettevõtete konkurentsivõime,” täheldas Mertsina. 

Tarbija jaoks tähendab see aga seda, et varasemad börsihindade tipud võisid jääda tulevastest veel madalamaks. Euroops oleva energia tootmise varu on otsakorral ning suureksporter Venemaa mõjutas juba käimasoleva sõjaolukorra eel piisavalt, et nägime uskumatuid hindasid. Kui kraanid on üldse kinni võib külmade ilmade saabumisel hinnatõus veelkord tõusta.

Paljuski mõjutaks tulevast talve selle suve ilm, reservide täitmise võimalused ja Euroopade riikide võimekus leida väga kiirelt alternatiivseid lahendusi.

“Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne mõju on suurem, kuna me impordime Venemaa maagaasi tegelikult ka Lätist ning Venemaa naftast valmistatud autokütust tegelikult Leedust ja Soomest. Eesti nii teenuste ekspordis kui impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4 ja 3 protsenti, millega Venemaa on 10. kohal,” lisas ta.

Ostukorvi kallinemine

Mertsina sõnul suurenes Venemaalt pärit importkauba osatähtsus energiahindade tõusu tõttu ning peamiselt puudutas see mineraaltooteid, sealhulgas näiteks rafineeritud õlitooted. Suuremaks kaubagrupiks oli veel puit- ja puittooted.

Mertsina hinnangul on praegu veel raske hinnata kriisi mõju majandusele tervikuna, sest sõda Ukrainas on kestnud vaid mõned päevad ja sanktsioonid Venemaa vastu näitavad oma mõju järk-järgult.

Kuna Venemaa, Ukraina ja Valgevene suured kaubaartiklid on olnud siia imporditav teravili ja tervalijatooted võib eeldada, et lisaks eelmainitule kallineb igasugune valmistoodang. Näiteks tooted, mille valmistamisel kasutatakse kõrge kvaliteedilist nisu nagu makaronid. Lisaks võime hinnatõusu oodata ka muude tervailjatoodete nagu tatra ja jahu hindades.

Kuna tootmisel kulub otseselt või kaudselt palju saaduseid, mille tarne on täna piiratud, siis üleüldist hindade kallinemist võime näha kõikide kaubaartiklite juures. Vähem üllatavad ilmselt valmisproduktid, nagu kotletid, aga rohkem võib üllatada liha või ka konservide hinnad, sest loomasööt kui ka alumiinium on sanktsioneeritud Venemaa eksportkaup.

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul samuti tuleviku väljavaated enam niivõrd head pole. “Toorme, eriti aga kütuste kallinemine möödunud aastal ning pingete kasv, mis päädis sõjaga Ukrainas, on maailma majanduskeskkonda oluliselt mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi ning üsna kindlasti meile mitte meeldivas suunas,” nentis Vitsur. 

Ta lisas, et kui veel nädal tagasi võis lugeda inflatsioonisurvet suurimaks ohuks majandusele, siis tänaseks on selleks ohuks sõda ja kõik sõjaga kaasnev.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.