Rahvastikuminister Riina Solman tahab, et järgmised kolm aastat ei läheks töötuna arvel oldud aeg enam vanemahüvitise aja sisse, et inimesed laste saamist edasi ei lükkaks.

Valitsusele esitatud plaani mõte on, et vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks olevast arvestusperioodist arvutatase lisaks haiguslehel oldud ajale maha ka töötukassas töötuna arvel oldud aeg.

Kui lapsevanem oli töötu eriolukorra ajal või sellele järgnevatel aastatel, arvatakse see aeg arvestusperioodist maha. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks see tähendama, et koroonast tingitud töötus ei vähendaks vanemahüvitise suurust.

Solman selgitab, et muudatuse siht on esiteks vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu ning teiseks tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemapalga saajate parem toimetulek.

Igaveseks see nii ei jää: uus kord hakkab rahvastikuministri plaani järgi kehtima 2021. aastast sündinud lastele, ent lõpeb ära 31. detsembril 2023.

Plaan on juba käinud läbi ministeeriumitest ning praegu esitatud valitsusele. Kui teised ministrid sellega nõus on, liigub plaan edasi riigikokku ning jõustuks juba õige pea.

Kuidas see toimib?

Ütleme, et Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 2021. aasta 31. detsember. See tähendab, et vanemahüvitist arvutatakse 2020. aasta märtsi algusest 2021. aasta veebruari lõpuni.

Ütleme, et sel ajal teenitud brutopalk on 11 200 eurot – kaheksa töötatud kuu eest 1400 eurot kuus. Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020.

Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot jagatud kaheteistkümnega ehk 933 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja.

Seega on Mari vanemahüvitis muudatuse järel hoopis 11 200 eurot jagatud arvuga (365–122) jagatud 30 ehk 1383 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul umbes 450 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal umbes 8100 eurot rohkem.

Inimesed, kes koondatakse, sellest suurt kahju ei saa. Võtame näiteks Kati, kes samuti ootab 31. detsembril 2021 esimest last, aga eriolukorra ajal koondati, mitte töösuhe lihtsalt ei lõppenud, ning 1. aprillil võttis ta end töötuna arvele.

Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot: kaheksa töötatud kuu eest 1400 eurot kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja pluss 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis töötukassa.

Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot jagatud kaheteistkümnega 1166 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja.

Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot jagatud (365–92) jagastud 30 ehk 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva aprillis, kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal umbes 6696 eurot rohkem.

Nimelt on ka töötukassa makstav koondamishüvitis on sotsiaalmaksuga maksutatav tulu. Kui sellelt on vanemahüvitise arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks, läheb tulu arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel

Kui tööandja-poolse koondamishüvitise maksmise ajal on töötaja end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud, läheb aga 30-päevane aeg, mille eest tööandja maksis koondamishüvitist, arvesse töötuna arvel olekuna, ehk need päevad lahutatakse vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust.