Sotsiaaldemokraatliku erakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensioni- ja õpetajate palgatõus.
Praegune koalitsioonierakond lubab tõsta keskmise pensioni 700 eurole kuus. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele 320 miljonit eurot.
Ministeerium eeldab seejuures ühtlaselt kiiremat pensionitõusu järgneva nelja aasta jooksul nii, et keskmine pension jõuaks 700 euroni. Hinnangus on arvestatud, et suurematelt pensionidelt laekub rohkem tulumaksu, suureneb pensionäride tarbimine ja seeläbi maksulaekumine ning suureneb riigieelarveline eraldis haigekassale, mis täielikult ära kulutatakse. Lisapensionitõusu puhul on ministeeriumi arvates positiivne mõju tarbimisele, vähenevad ka pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus.
Erakond lubab ka vanaduspensioniealistele töötajatele rakendada sotsiaalmaksusoodustust, mille kohaselt kompenseerib riik osa sotsiaalmaksust, mis motiveerib tööandjat eakamatele töö pakkumisel. Selle lubaduse mõju eelarvele on ministeeriumi hinnangul 143 miljonit eurot aastas.
Sotsid lubavad ka tõsta õpetaja miinimumpalga 2000 euroni. Selle lubaduse mõju eelarvele oleks mõjuhinnangu kohaselt 220 miljonit eurot.
Erakond lubab tõsta tulumaksuvaba lisaastmete arvestamise piiri 1200 eurolt 2000 eurole kuus. Selle tulemusena oleks alla 2000-eurosed sissetulekud vähemalt 500 euro ulatuses tulumaksumaksuvabad. Ministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 180 miljonit eurot.
Ministeerium lisab, et alampalga tulumaksuvabana hoidmisega välditakse tööjõu maksukoormuse suurenemist seoses palkade kasvuga. Lisaastmete nihutamine vähendab keskmise palga lähedaste palkade maksukoormust, millel on positiivne mõju hõivele. Samas suurendab see ministeeriumi hinnangul sissetulekute ebavõrdsust.
Sotsiaaldemokraadid lubavad vähendada pikaajaliste hooldajate hoolduskoormust. Selle lubaduse mõju eelarvele on ministeeriumi hinnangul 161 eurot aastas.
Ministeerium lisab, et valitsuse lõppenud aasta detsembrikuu kabinetiotsusega kiideti heaks pikaajalise hoolduse süsteemi põhimõtted ja eesmärgid. Sotsiaalministeeriumis on seejuures praegu koostamisel ka väljatöötamiskavatsus. Pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamise vajaduses on ministeeriumi arvates keeruline tuua välja eraldi teenuste või tegevuste maksumused, kuna eesmärk on vaadata süsteemi tervikuna ning teenused võivad lubadustes olla põimuvad.
Erakond lubab ka kolmekordistada programmi “Teed tolmuvabaks”, viies mustkatte alla 200 kilomeetrit riigile kuulvaid kruusateid aastas ning viia lõpuni Tallinna-Mäo 2+2 ehituse ja teised planeeritud 2+2 lõigud. Lisaks lubatakse ehitame vähemalt 2+1 tasemele Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Ikla maanteed. Selle lubaduse negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul aastas 150 miljonit eurot.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab läbi viia maa korralise hindamise. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks selle lubaduse positiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 300 miljonit eurot.
Ministeerium lähtub selle hinnangu andmisel, et maa hind on kasvanud viimase hindamisega võrreldes keskmiselt kuus korda. Kui eeldada sellises mahus maamaksu laekumise kasvu, tähendaks see lisalaekumist ligi 300 miljonit eurot.
Ministeeriumi hinnangul tooks see omakorda kaasa sisendkulude kasvu ettevõtetele, mõju inimestele olek samas piiratud, kuna suurem osa elamumaast on maamaksust vabastatud. Kinnisvaramaksud aitavad ministeeriumi arvates vähendada ka majanduse tsüklilist kõikumist.
Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisplatvormide eelarvemõju analüüsi. Analüüs lähtus ennekõike ministeeriumi põhifunktsioonist valitsuse ja riigikogu jaoks – riigieelarve ja nelja-aastase eelarvestrateegia koostamisest ning riigi rahanduse korraldamisest.
