Eesti suurlinndes sündisid mitmendat kuud järjest uued korteri ruutmeetri hinnarekordid. Tallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri mediaanhind 2604, Tartus 1904 ning Pärnus 1853 euroni ruutmeetri kohta Kuna teadaolevalt on ees veelgi hinnatõuse, siis ei näe eksperdid põhjust koduostu pausile panna.

Kinnisvara kättesaadavus muutunud suurtes linnades inimeste jaoks kehvemaks, sest ruutmeetri hinna ja keskmise palga vahe on niivõrd palju paisunud. Tekkinud on olukord, kus keskmise palgaga inimene ei saa enam endale vähemalt kolmetaolise korteri jaoks naljalt laenu, kuna maksevõimest jääks lihtsalt puudu.

„Eriti mõjutab see esimese kinnisvara ostjaid, sh näiteks äsja tööturule sisenenud koolilõpetajaid, kes alles koguvad sissemaksu raha. Kui praegu on olemas nii soov, võimalus kui ka leitud sobiv eluase, siis selle otsuse edasilükkamisel pole mõtet,“ selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Kinnisvaraturg käitub justkui vastupidiselt loogikale, kuna hinna kerkides on ka nõudlus püsinud sama suur, kui varem. Ühtlasi pole näha raugemist isegi peale Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Oleks oletanud, et meie riigipiir agressoriga tõmbab hoo maha ning proovitakse säästlikumalt edasi minna, kuid statistika näitab midagi muud.

Kas on midagi veel oodata?

Kuigi olukord on tekitanud palju ebakindlust, leiavad Luminori spetsialistid, et võibolla on just hea jätkata oma koduostu plaanidega. „Ajal, kui ees ootab üleüldine hinnatõus, ei odavne ka kinnisvara. Seega kui koduostu plaan on juba mõtteis mõlkunud, siis tasuks sellega edasi minna. Ehitus- ja toormehinnad praegusel ajal tõusevad ning seetõttu ei ole kodu ostmine odavamaks muutumas,“ selgitas Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Ega kui mõelda, siis ei mäleta aega, mil kinnisvara hinnad oleks märgatavalt langenud. Pigem nad jäävad hanguma või tõusevad. Seega võib Rebase jutus iva sees olla ning õige või parema aja ootamine ei pruugi soovitud eesmärgini viia.

Tänane aktiivne tehingute jätk turul võib olla tingitud ka likviidsuse hoidmise ja madala baasintressimäära püüdmisega. Teadagi on intressid tõusmas ning kui veel mõned kuud tagasi pakkusid pangad 1,62 protsendilist baasintressi, siis täna on see 1,9 protsenti ja kõrgem. Samuti tõuseb järjekindlalt Euribor. Selle kõige juures ei ennustata ikkagi veel kinnisvara- ja ehitussektoris suuri negatiivseid muutusi.

Uusküla hinnangul võib küll uusarenduste pakkumine veidi lähiajal kokku tõmmata, kuid üldist ehitusmahtude vähenemist ta ette ei näe. „Seetõttu usun, et ehitajal lähiajal Eestis töö selles osas otsa ei saa,“ ütles Uusküla. 

„Kui ei saada enam teraskonstruktsioone, siis hakatakse kasutama puitkonstruktsioone või keskendutakse majade renoveerimistele ja energiatõhusaks muutmisele,“ kirjeldas Uusküla võimalikest tarneraskustest ülesaamist. Küll võib ökonomisti sõnul uus kinnisvara kallineda vanast kiiremini, sest uusi arendusi planeeritakse praegu mõnevõrra vähem. 

Sellegipoolest tuleb kinnisvara ostu planeerides täna arvestada mitte ainult oma hetkeseisuga, vaid vaadata mõnevõrra ette ning arvestada hindade tõusu, intresside tõusu, majanduse kasvu seiskumise ja langusega. Ühtlasi peab arvesse võtma ka geopoliitilist olukorda, kuna Ukrainas on jätkuvalt pingeline ning see on mõjutanud ja mõjutab edaspidigi meie riigi majandust tugevalt.