Uudis

Spordiklubidel sai villand: riik peaks meid toetama 25 euroga ruutmeetri pealt ja langetama käibemaksu 9 protsendini

Spordiklubid on kunstliku kooma ääre peal.Foto: Canva

Spordiklubid on pidanud juba üle pooleteise aasta opereerima väga rangete piirangute tingimustes või olema sootuks kinni. Spordiklubide esindajad on kokku tulnud ja kirjutanud peaminister Kaja Kallasele ühispöördumise, milles selgitavad spordiklubide olukorda ja soovivad toetust.

“Spordiklubid teenindavad väga suurt osa ühiskonnast, inimesi igas eluetapis — alates lastest kuni eakateni — ning kannavad hoolt nii vaimse kui füüsilise tervise eest, on osa haiguste ennetusest ja tervise hoolekandest. Alates Covid-19 pandeemia algusest oleme olnud suletud kokku 137 päeva ning ülejäänud perioodi opereerinud rangete piirangute tingimustes. Piirangud on vähendanud spordiklubide külastuste arvu sedavõrd, et igapäevaselt kiirenevas tempos süvenevast august aitab välja vaid valitsuse otsene toetus,” märkis fitnessi- ja spordiklubide nimel pöördumisele alla kirjutanud MyFitnessi juht Tiina Otsa. 

Spordiklubid tõstavad esile Lätit, kus vastav meede on kehtestatud ja seda mitmel korral — iga spordiklubi saab üüritava ruutmeetri eest toetust 25 eurot. Sarnaseid toetusi on pakkunud paljud riigid kogu kriisi jooksul. “Sama meedet vajame ka meie. Täna ja kohe. See on möödapääsmatu ja hädavajalik, kuna fitnessi- ja spordiklubid on riigi olulised toetajad rahvatervise pikaajalisel edendamisel,” seisab kirjas. 

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka sellele, et juba suletud või sulgemise hirmus olevate spordiklubide treenerid on koondatud või sunnitud valima teise ameti ning nad ei pruugi enam kunagi treeneritööle naasta. Klubid toovad välja, et tänaste toetuste najal ei suuda nad ära elada ja neid ootab kunstlik kooma, mis tähendab, et nende pikaajaline terviseedenduse töö nullitakse ära.

Toetused on liiga väikesed või olematud

Enne kriisi käis fitnessi- ja spordiklubides umbes 200 000 inimest. “Meie jaoks ei ole küsimus valitsuse hinnangul vajalikes piirangutes. Hetkel tegutsevad valdkonna ettevõtted kuni poole käibekaotusega, on tekkinud võlgnevused ja maksehäired ning ei ole võimalik maksta töötasusid — see ei ole kestlik perspektiiv. Eestis puuduvad riigipoolsed toetused, mis on kogu Euroopas täiesti erakordne,” on klubid mures. 

“Praktiliselt kogu finants- ja administratiivne koormus on Covid-19 piirangutega pandud eraettevõtjatele, mis on täiesti vale. Eelkõige seetõttu, et kriis puudutab osasid majandussektoreid oluliselt valusamalt kui teisi ning neid ei ole võimalik kahju eest ilma solidaarsustoeta kuidagi kaitsta,” leiavad klubid.

“Täiesti valeks peame olukorda, kus valitsus on fitnessiklubide käsitlemisel jätnud kõrvale rahva tervise ning tervisliku eluviisi tähtsuse koos selle tagamiseks vajalike võimalustega. Valitsus peab suutma teha vahet, millised on küllalt lihtsasti edasi lükatavad ja millised on kvaliteetseks eluks vajalikud möödapääsmatud tegevused ja harrastused.”

Spordiklubid on linnastunud ühiskonnas parim viis terviseharrastuseks

Pöördumises tuuakse välja, et kuigi erinevate rahvusvaheliste uurimuste järgi on fitnessiklubid keskmisest madalama riskiastmega Covid-19 leviku kohad, liigitatakse nad pigem kõrgema riskiastme kategooriasse. Trenni lähevad reeglina terved ja end hästi tundvad inimesed. Trenni tehakse hajutatult ning palju paremini ventileeritud ruumides, kui seda on keskmine kontor või kauplus, ühistranspordist rääkimata.

Pöördumises seisab, et fitnessi- ja spordiklubid pakuvad meie linnastunud ühiskonnas ja kliimas kõige paremaid võimalusi tervislike eluviiside säilitamiseks. Riik peaks toetama kriisi ajal ja mõnda aega ka pärast seda tervislike eluviiside edendamist. “Kokku vajavad Eesti fitnessi- ja spordiklubid kohe vähemalt 30 miljonit eurot toetust,” seisab pöördumises. 

Klubid soovivad toetust 25 eurot ruutmeetri kohta ja käibemaksu alandamist

Klubid leiavad, et Eesti riik võiks nii nagu Läti pakkuda toetust 25 eurot ruutmeetri kohta. Samuti soovitakse fitnessi- ja spordiklubide käibemaksu alandamist seniselt 20 protsendilt üheksale. Toetust palutakse 1. oktoobrist kuni 30. juunini või piirangute lõpuni.

Samasugune käibemaksu erisus tehti spordiklubidele Leedus 2021. aastal. Madalamad käibemaksumäärad fitnessi- ja spordiklubidele on standardiks paljudes riikides, näiteks Norras, Rootsis, Soomes ja Poolas.

“Tuleb alustada koheselt läbirääkimisi, kuidas spordiklubisid toetada. Meie tegevus on viidud väga suurde kriisi. Spordiklubisid opereerivad ettevõtted, töötajad ning tervisespordiharrastajad loodavad riigi toetusele ning abile,” seisab pöördumises. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.