„Kaugtöö tegijate arvuline tipp saabus möödunud aasta teises kvartalis ehk viiruse esimese laine ajal, mil inimesed olid eriti ettevaatlikud. Kolmandas kvartalis vähenes koos viiruse taandumisega ka kaugtöö tegijate arv, mis aga neljandas kvartalis taas suurenes. Võrreldes teise kvartaliga jäi kaugtöö tegijate arv neljandas kvartalis siiski 27 500 inimese võrra väiksemaks,“ ütles Põlluäär.

Kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus oli 2020. aastal kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side valdkonnas, kus see oli 70,5 protsenti, sellele järgnes finants- ja kindlustustegevuse natukene alla 64 protsendiga ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ala, kus tegid kaugtööd pea 58 protsenti töötajatest.

Kõige vähem said kaugtööd teha tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ala inimesed, kus oli see võimalik pea üheksal protsendil töötajatest. Majutuse ja toitlustuse said pea kümme protsenti töötajatest teha kaugtööd ning töötleva tööstuse tegevusalal natukene üle 13 protsendi töötajatest.

 Kaugtööd said endale lubada 51 protsenti tippspetsialistidest, 49 protsenti juhtidest, 35 protsenti keskastme spetsialistidest, 23 protsenti kontoritöötajatest ning vaid kaks protsenti lihttöölistest.

„Võrreldes meestega suurenes naiste seas aastaga kaugtöö tegijate osatähtsus oluliselt rohkem. Haridustaseme järgi oli selgelt kõige enam kaugtöö tegijaid kõrgelt haritute seas,“ lisas Põlluäär.