Uudis

Sügisel selgub, kas saad pensionifondist oma raha välja võtta või mitte

Sügisel selgub, kas suur pensionireform on põhiseadusega vastuolus või mitte.Foto: Shutterstock

President Kersti Kaljulaid leidis, et teise samba vabatahtlikuks tegev suur pensionireform on põhiseadusega vastuolus. Kas see ka tegelikult nii on, arutab praegu riigikohus.

Algselt uuris asja riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ehk väiksem hulk kohtunikke, kes seesugustele juhtumitele spetsialiseeruvadki. Kuna asjal on aga suur ühiskondlik kaal ja pikaajalised mõjud, otsustati asi üle anda üldkogule – ehk kõigile riigikohtunikele otsustamiseks.

Riigikohtu teatel tehakse otsus sügiseks.

Mille üle vaieldakse?

Kõige olulisema asjana annaks suur pensionireform inimestele, kes ise veel pension pole, õiguse nõuda kogu teise sambasse kogunenud raha väljamaksmist.

Algne plaan oli, et sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021. Täpsemalt saab lugeda siit.

Kui riigikohus leiab, et põhiseadusega vastuolu pole, võib ilmselt ka nii minna. Kui aga selgub, et plaan ongi põhiseadusega vastuolus, siis tuleb reform ümber teha või ära jätta.

Riigikohtu ette jõudis asi seetõttu, et riigikogu võttis seaduse küll vastu, ent president Kersti Kaljulaid leidis, et see on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega ning seetõttu ta seda välja kuulutada ei saa – nii kaks korda. Seejärel jõudiski seadus riigikohtu töölauale, mis nüüd oma seisukoha kujundab.

Miks president arvab, et plaan põhiseadusega vastuolus on, saab lugeda siit – kokku on reformis tema arvates kuus suurt probleemi.

Viis suurt küsimust

Riigikohus sõnastas vaidluse all olevad peamised küsimused järgmiselt:

Esiteks, kas reformi jõustumisel jäävad vanaduses piisava põhiseadusega nõutava abita inimesed, kes võtavad raha teise sambast välja? Kui inimene võtab teisest sambast või pensioni investeerimiskontolt raha välja enne pensioniea saabumist, ei saa ta pensionieas kohustusliku kogumispensioni väljamakseid või on need väiksemad võrreldes sellega, kui inimene oleks kogu aja teise sambasse kogunud.

Pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt enne pensioniiga raha välja võttes on ka inimese I samba pension väiksem, kuna teise sambasse kogumise ajal laekus esimese samba vahenditesse 20 protsendi asemel 16 protsenti inimese eest makstud sotsiaalmaksust.

Teiseks, kas kas teise samba osakutele enne pensioniea saabumist kehtiva käsutamise piirangu kaotamine mõjutab ebasoodsalt enne reformi jõustumist omandatud pensionifondi osakuid? Need osakud on omandatud enne reformi muu hulgas arvestusega, et kohustuslikust pensionifondist ei saa osakuomanik raha enne pensioniea saabumist välja võtta. Kuna tegemist on juba omandatud osakutega, tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse põhimõtet.

Kolmandaks, kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunuid koheldakse pensioni kogumisel erinevalt ning kas erinev kohtlemine on põhiseadusega kooskõlas? Nii mõlemasse sambasse kui ka vaid esimesse sambasse kogunute töötasusid ja muid sarnaseid tasusid on seni maksustatud võrdselt.

Teise sambaga liitunud inimestele annaks kohustusliku kogumispensioni reform õiguse soovi korral saada sotsiaalmaksu arvelt kogutud vahendid kohe enda vabasse kasutusse. Teise sambaga mitte liitunud inimestel seda võimalust ei tekiks, ehkki nende tasusid maksustati sotsiaalmaksuga samadel alustel.

Neljandaks, kas kindlustusvõtja õigus öelda üles juba sõlmitud pensionilepingud riivab kindlustusandjate ettevõtlusvabadust, samuti nende kindlustusvõtjate omandit, kes soovivad  pensionilepinguid jätkata? Kuna tegemist on juba sõlmitud lepingute lõpetamisega, võib inimestel olla tekkinud ootus, et pensionilepingutele kehtivad reeglid ei muutu nende jaoks tagantjärele ebasoodsamaks.  

Viimaks, kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunud inimesi koheldakse pensionieas pensionivara käsutamisõiguse poolest erinevalt ning kas erinevaks kohtlemiseks on põhiseadusega kooskõlas olev põhjus? Kohustusliku kogumispensioni reformi jõustumisel saavad teise sambaga liitunud inimesed pensionieas pensionivara piiranguteta käsutada, teise sambaga mitteliitunud inimestel sellist õigust ei ole.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.