Keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei pidasid eile kinni kolm hoiu-laenühistuga ERIAL seotud inimest. Kahtlustatakse korraliku suurusega investeerimiskelmust ja omastamist, üks inimestest andis ka politseinikule altkäemaksu.

Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIAL-i omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.

Lihtsalt öeldes võib see tähendada seda, et hoiu-laenuühistus on vara märksa vähem kui arvata võis ning investeeritud summade tagasi saamine võib olla keerukas.

Mis toimus?

Investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlustatakse politsei ametliku teate järgi hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Iljad, praegust juhatuse liiget Danielat ning ettevõtet Delkona.

Nimetatud Ilja on ilmselt Ilya Dyagelev, kes oli ERIAL-i loomise ajal selle juhatuses. Toona oli ta käibemaksupettuses süüdi mõistetud ja kandis ühistu loomise ajal veel tingimisi karistust; pettuse ajal oli ta perekonnanimi veel Morozov.

Hiljem võttis tema koha juhatuses üle Daniela Dalberg-Dyageleva, kes on juhatuses siiani – ning samuti üks kahtlustatavaid.

Kahtlustus väidab, et Ilja, Daniela ja ERIAL-iga lepingulises suhtes oleva firma Transpire juhatuse liige Daniel [Daniel Nevsky] omastasid kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha.

Omastamisele kaasaaitamises kahtlustatakse ERIAL-i töötajat Sofjat. Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIAL-i hoiustajatele kahju üle ühe miljoni euro.

Raha kadus volitusega

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur rääkis, et hoiu-laenuühistu lepingu sõlmimisel allkirjastasid inimesed volituse, millega andsid juhatuse liikmetele kontrolli oma raha üle.

“Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIAL-i asutaja Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt,” ütles Laur.

Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Ametnik lubas väidetavalt vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid.

Politseinik esitas lahkumisavalduse, ent edasi uurib altkäemaksu andmist ja võtmist uurib kaitsepolitseia. Prokuratuur taotleb Ilja ja ametniku vahistamist.

Riigiprokurör Sigrid Nurm tõi välja, et ERIAL-i juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust. “Hoiu-laenuühistut ei saa võrrelda pangaga. Ühistud on loodud liikmete aktiivse tegevuse koondamiseks ning liikmetel on kohustus seista ühingu hea käekäigu eest,” nentis ta.

Sarnaselt pangale ei kontrolli finantsinspektsioon hoiu-laenuühistute tegevust ning seetõttu eeldab investeerimine liikmete enda aktiivset panust ja rahakasutuse kontrolli, rääkis Nurm.

“Paraku näeme, et paljud liikmed on volitanud teisi hoiu-laenuühistu liikmeid või juhatuses olevaid inimesi oma vara kasutamise üle otsustama. Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest,” nentis ta.

Nii paneb prokurör kõigile ERIAL-i aga ka teiste hoiu-laenuühistute liikmetele südamele, et nad enda investeeringute käekäigu üle ise otsustaksid ning hoolega mõtleksid, keda ja mis ulatuses on nad volitanud enda rahaga tehinguid tegema.

“Volikiri ei ole pelgalt formaalne paber, vaid annab volitatud isikule laialdased õigused tehingute tegemisel ja hilisemalt on väga keeruline tõendada, et teatud tehingute tegemiseks ei olnud volitatul õigust,” lisas Nurm.