Valitsus andis täna oma toe eelnõule, mis võimaldaks kõigile juriidilistele isikutele e-koosolekute pidamist.
Praegu on võimalused e- koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel erinevad ja sõltuvad ettevõtluse vormis. Osaühingud ja aktsiaseltsid saavad kasutada elektroonilist hääletamist enne koosolekut ja koosoleku kestel, mis aga nõuab digitaalset allkirjastamist.
Elektrooniline osalemine on võimalik vaid aktsiaseltsi nõukogu koosolekul ja börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul. “Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et elektroonilised võimalused puuduvad mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel,” märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Seda uus eelnõu muudabki. Osaühingud ja aktsiaseltsid saavad muudatuse tulemusel juurde koosolekul elektroonilise osalemise võimaluse, samuti kaob ära enne koosolekut hääletamise vormipõhisus ehk on võimalik valida, kas korraldada hääletamine näiteks elektroonilises või kirjalikus vormis või mõnel muul viisil.
Võimalus võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata kirjalikult tekib aktsiaseltsidel, oluliselt lihtsamatel tingimustel kui varem mittetulundusühingutel, sihtasutuste nõukogudel ja tulundusühistutel. Korteriühistutele sarnaselt teiste juriidilise isiku liikidega tekib uue võimalusena koosolekul elektrooniline osalemine füüsiliselt osalemise kõrvale.
Firmadel on vaja üldkoosolekut näiteks selleks, et võtta vastu majandusaasta aruandeid. Kui majandusaasta lõppes mullu detsembris, tuleb aruanne äriregistrile esitada juuni lõpuks, nii et probleem on juba päris akuutne. Ka korteriühistutel võib tekkida vajadus koosolekuid pidada, et näiteks pikendada juhatuse volitusi või leppida kokku plaane.
Kuidas see toimib?
Muudatus võimaldaks juriidilise isiku koosolekut korraldada ja organi liikmel elektroonilise kanali kaudu efektiivselt osaleda koosolekul juriidilises keeles väljendatuna “kahesuunalise reaalajas toimuva side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil”.
See tähendab, et organi liige ei pea füüsiliselt kohal olema, saades osaleda näiteks videokonverentsi kaudu, aga ta peab saama siiski oma õigusi teostada – võtta koosolekust osa, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning ka hääletada.
Juriidilise isiku põhikirjaga võib elektroonilise osalemise võimlusi siiski välistada või piirata, seisab seletuskirjas.
Korteriühistutele näeb eelnõu ette veel ühe muudatuse – seadusesse lisatakse seni praktikas kasutatud vorminõue, et juhatus saadab üldkoosoleku otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – näiteks e-kirja teel – ja korteriomanik esitab sellele oma seisukoha samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Millal muudatus jõustub?
Praegu on eelnõu saanud valitsuse heakskiidu, nüüd liigub see arutamiseks eraldi riigikogule. Eelnõu on kiireloomuline, mis tähendab, et see jõustub sisuliselt kohe, kui riigikogu selle vastu võtab – Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Eriolukorrast tulenevalt on takistatud ühingute selliste koosolekute pidamine, kus kinnitatakse majandusaasta aruanded enne nende registrile esitamist. Kuna valdavalt on majandusaastaks kalendriaasta ja aruanded tuleb esitada kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest, on vajalik uute võimaluste võimalikult kiire jõustumine, selgitab eelnõu välja töötanud justiitsministeerium asja kiireloomulisust.
