Inimesed ja äriühingud olid 29. aprilliks esitanud pankadele pea 32 000 maksepuhkuse taotlust kokku 3,2 miljardi euro eest.

Finantsinspektsiooni andmed näitavad, et 92 protsenti maksepuhkuse taotlustest pangad ka rahuldasid. Võrreldes aprilli algusega siiski maksepuhkuste taotlemise hoog kuu lõpus rauges.

Aprilli jooksul lisandus üle 18 000 uue maksepuhkuse taotluse summas 1,3 miljardit eurot. Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal oli kuu lõpus 4,5% ja äriühingutel 20% kõikide välja antud laenude jäägist. Kokku moodustasid maksepuhkusel laenud 8,3 protsenti laenujäägist.

Firmade maksepuhkuse taotluste summast enam kui pool on laekunud pankadele kinnisvaraettevõtetelt. Kokku olid 29. aprilliks kinnisvaraettevõtted esitanud maksepuhkuse taotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses, mis on kinnisvarasektori laenujäägist 32 protsenti.

Pangad saavad hakkama

“Kuna Eesti pangandus sisenes koroonakriisi headel aegadel kogutud puhvritega, siis suudavad pangad koroonaviiruse leviku mõjudega paremini hakkama saada ning võimalusel inimestele ja ettevõtetele maksepuhkust anda,” ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Inspektsiooni tähelepanu saab olema moratooriumi lõppemisel taastuval maksedistsipliinil, kuna maksepuhkused on eelkõige likviidsuskitsikuse ületamiseks, mitte vastus laenuvõtjate kõikidele raskustele, rõhutas ta.

Pankadel on loodud omavahendite reservid, mille arvelt katta võimalikud krediidikahjud või täita uute laenude väljastamisega kaasnevad kapitalinõuded.