Tõenäoliselt reedel või esmaspäeval annab valitsuskoalitsiooni apteegireformi töörühm sisse uue ravimiseaduse eelnõu. Kevadesse kavandatud apteegireform on plaanis täies mahus tühistada, vahendab ERR.
Uus seaduseelnõu kavatseb senise apteegireformi pea peale pöörata: plaanis on tühistada nii proviisoromandi nõue, vertikaalse integratsiooni keeld, millega ravimite hulgimüüja ei tohi apteeki omada, kui leevendada ka nõudeid haruapteekide küsimuses.
Kas uue seadusega nähakse ette ka ravimituru täielik vabakslaskmine, millega saaks käsimüügiravimeid ka näiteks tanklast või poest osta, ei ole veel lõpuni otsustatud. Loe pikemalt ERR-ist.
Mis on apteegireform?
Ravimiseaduse muudatused võeti vastu juba 2014. aastal ning need peaksid praeguse plaani järgi jõustuma tuleva aasta 1. aprillil. Sel kuupäeval lõpeb apteegireformi üleminekuperiood, mille jooksul tuleb apteegid viia nõuetega vastavusse.
Üks olulisemaid muudatusi oleks näinud ette, et apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga, mis asub üle 4000 elanikuga linnas ning peab neist ühes ka juhatajana töötama.
Ühtlasi keelab reform ravimite hulgimüüjatel apteekide üle kontrolli omada ning sätestab, et üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnas, kus on üle 4000 elaniku.
Omandireformi üks eesmärke oli vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele. Praegu on näiteks ravimite hulgiturul suurim tegija Margus Linnamäe ettevõte Magnum, apteegiturul on aga väga tugeval positsioonil talle kuuluv Apotheka kett.
Apotheka ise on bränd – frantsiisi põhimõttel kuulub ketti ka mitmeid apteeke, mille omamisega pole seotud ükski Linnamäe ettevõte. Samas aga kuulub näiteks Magnumi kontserni firma Terve Pere Apteek OÜ, mis omab 85 Apotheka kaubamärgiga apteeki.
Müüke pole toimunud
Ravimiameti kodulehe andmel vastas 1. detsembri seisuga kõikidele tuleval kevadel jõustuvatele nõuetele – proviisoromand, hulgimüüja mõju puudumine ning suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine – vaid 180, mittevastavaid on 318.
Oluline osa reformi õnnestumisest on selle taga, et hulgimüüjatega seotud firmad müüksid enda osaluse proviisoritele, see aga toimunud pole – esindusorganisatsioonid ise väidavad, et proviisorid pole ostu vastu erilist huvi üles näidanud, ent meedias on välja toodud, et ka firmad ise pole altid müüma ning on omalt poolt astunud samme, et reform ei õnnestuks.
Septembri lõpul saatis Eesti Apteekide Ühendus – sinna kuulub sinna kuulub rida Magnumiga seotud apteeke, ent ka Euroapteegi, Benu ja Südameapteegi ridadesse kuuluvaid – riigikogu sotsiaalkomisjonile märgukirja, kus kuulutas reformi täielikul rakendumisel lausa kriisi.
Ühenduse juhi Timo Danilovi hinnangul on realiseerumas risk, et järgmise aasta aprillis sulgevad uksed ligi 300 apteeki üle Eesti. “Sulgemisoht ähvardab apteeke, mis ei vasta omandipiirangute nõuetele, see tähendab, et nende osanikeks on ravimite hulgimüüjad ja enamusosalus neis ei kuulu proviisoritele,” ütles Danilov septembri lõpus pressiteates.
“Tänaseks on selge, et kõnealuste apteekide viimine kooskõlla omandipiirangutega on ebareaalne, kuna puudub vajalik hulk proviisoreid, kel oleks piisav finantsvõimekus nende apteekide väljaostmiseks õiglase hinnaga. Patsiendid, apteekrid ja apteegid on jäänud reformi eelõhtul omapead ning ebakindlus tuleviku ees on suur,” märkis ta.
