Swedbank ja SEB teenisid Eestis selle aasta üheksa kuuga kahe peale kokku pea 225 miljonit eurot kasumit – Eesti inimestel ja firmadel läheb hästi ning laenude mahud üha tõusevad.
Swedbank Eesti kasum oli 148,2 miljonit eurot, mis on enam-vähem sama palju kui aasta varem. Kõvasti on kasvanud firma laenu- ja hoiusteportfellid. Tõusu näitasid nii majapidamiste kui ka ärisektori laenuportfellid, kokku suurenesid laenud 5,8%. Hoiused suurenesid 5,5%.
Laenumahtude kasvuga käsikäes kasvasid ka intressitulud – kokku 5%. Samal ajal kasvas ka teenustasutulu, veidi üle 6 protsendi, kuna kliendiaktiivsus oli senisest suurem, märkis Swedbank.
“Swedbank keskendus jätkuvalt digitaalse kliendikogemuse täiustamisele. Meie uus äpp on hästi vastu võetud ja suure kasutajabaasiga,” ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp. Tema sõnul läheb Eesti inimestel ja ettevõtetel hästi – see on ilmne tema sõnul ka Swedi laenuportfelli kvaliteedist.
SEB kasum tegi kena hüppe
Teise Rootsi omanikele kuuluva suurpanga SEB Eesti üksused lõpetasid üheksa kuud 76,6 miljoni eurose kasumiga, mullu oli pluss vaid 58,3 miljonit eurot ehk kasv on paberil olnud märkimisväärne.
Kuna 2018. aasta teises pooles muutus pankadele tulumaksu maksmise kord, siis ei ole kasuminäitajad siiski otseselt võrreldavad, sest 2018. aasta üheksa kuu kasumiaruandes kajastus kogu 2017. aasta eest makstud dividendi tulumaks. Käesoleva aasta üheksa kuu kasumis on aga vaid selle aasta kolme kvartali kasumite pealt arvestatud ette makstud tulumaksu kulu.
“SEB Panga üheksa kuu majandustulemused on kooskõlas Eesti majanduse üldpildiga. Vaatamata euroala majanduskeskkonna nõrgenemisele, on Eesti majanduskasv olnud kiire ja seetõttu on jõudsalt suurenenud ka SEB laenuportfell,” ütles SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik siiski.
SEB laenude maht kasvas aastavõrdluses üheksa kuuga isegi 10,6%, hoiused suurenesid 9,9%. Eraisikute laenud kasvasid seejuures 8,2% ning hoiused 10,6%.
Tulevik siiski ainult helge ei paista. “Samas on viimastel kuudel eelkõige tööstussektoris olnud märgata ettevõtete kindlustunde nõrgenemist. Näeme ilminguid suuremast ettevaatlikkusest ka oma klientide seas ja töös olevaid projekte on vähem kui aasta esimeses pooles. Sellele vaatamata püsib nii ettevõtete kui eraisikute finantsseis väga tugev,” märkis Parik.
