Uudis

Suurfirmadele läheb elekter peagi tublisti odavamaks. Tavainimestele langeb hind seetõttu aeglasemalt

Tootmine Eesti suurimas elektritarbjas, haavapuitmassitootjas Estonian Cell.Foto: Scanpix / Virumaa Teataja / Marianne Loorents

Et naaberriikidega konkurentsis püsida, plaanib majandusministeerium tublisti langetada elektri hinda suurfirmadele, kes tarbivad palju energiat. Tavatarbija jaoks tähendab see, et elekter odavneb aeglasemalt.

Juba praegu saavad suurtest elektritarbijatest firmad soodustust elektriaktsiisilt. Nüüd plaanib riik soodustust ka taastuvenergia tasult.

Tegu on summaga, mida võetakse kõigilt tarbijatelt võrdselt – praegu umbes 11 eurot megavatt-tunnist, millele lisandub käibemaks. Sellest summast toetatakse taastuvelektri tootmist umbes 100 miljoniga aastas.

Lähiajal, alates 2022. aastas on taastuvenergia tasu üldiselt vähenemas, sest suuremad toetuse saajad hakkavad ära kukkuma; nimelt saab tasu täpselt 12 aastat.

Taastuvenergia tasu on võimalik tulenevalt Euroopa reeglitest aga diferentseerida erinevate tarbijate lõikes – saab teha vahet näiteks suurte ja väiksemate vahel.

Nii arvabki majandusministeerium, et taastuvenergia tasu on alates 2023. aastast suurtarbijatele võimalik vähendada nii, et teiste tarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suureneks.

Ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu selle tõttu ei tõuse, küll aga langeb aeglasemalt.

Miks seda vaja on?

Probleem on ministeeriumi arvates selles, et Eestis on elektri lõpphind suurtarbijatele lähiriikidega võrreldes kõrgem. See on aga oluline, et tuua Eestisse suuri välisinvesteeringuid – eriti puidu- ja keemiatööstuses, kuna neis valdkondades on energia sisendina ülitähtsal kohal.

Kui võtta ette elektrihinnale lisanduvad maksud ja tasud, mida mõjutab riik, siis Eestis tuleb igale megavatt-tunnile juurde maksta 31 eurot – Soomes aga veidi alla 17 euro, Rootsis üldse 13 eurot. Lätis on näitaja siiski kõrgem, seal tuleb juurde tasuda 35 eurot.

Aastaks 2040 ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur tööstuste elektritarbimise kasvu umbes poole võrra, mis aga tähendab, et elektrihind muutub tootmiskoha valikul üha olemas.

Majandusministeerium hindab, et ka Eestit mõjutab üha rohkem robotiseerimise trend – tootlikkuse kasv tulema pigem automatiseerimisest ning see toob endaga kaasa ka suuremad elektrikulud, kuna robotid vajavad rohkem energiat.

Suurfirmad saavad tugeva soodustuse

Nii plaanibki valitsus oluliselt langetada suurtarbijatele – neile, kelle elektrikulu on üle 10 gigavatt-tunni aastas – kehtivat taastuvenergia tasu. Edaspidi hakkaksid nad maksma 15 protsenti summast, mida maksavad teised. See on maksimaalne soodustus, mida Euroopa reeglid lubavad.

See tähendab, et kui üldiselt tuleb taastuvenergia tasu maksta 10 eurot megavatt-tunnist, siis suurtarbijate puhul oleks summa edaspidi 1,5 eurot.

Siiski kehtib suurtele üks oluline reegel: energiat ei tohi liigselt raisata, firmadel peab paigas olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab, et elektrit kasutatakse maksimaalselt tõhusalt.

Kes sellest võidavad?

Praegu on Eestis majandusministeeriumi andmetel 61 firmat, kes tarbivad elektrit rohkem kui gigavatt-tunni jagu aastas. Enamasti on need suured tööstused.

Just 10 gigavatt-tunni piir on riigi arvates optimaalne suurinvesteeringute ligimeelitamiseks ning ühtlasi mõistlik piir selleks, et teistele tarbijatele taastuvenergia tasu liiga aeglaselt ei langeks.

Ministeerium loodab, et kõige sellega tulevad kaasa uued ja kõrgepalgalised töökohad. Septembri seisuga on EAS-i välisinvesteeringute portfellis 11 sellist firmat, mille puhul on oluline tegur elektrienergia lõpphind.

Kui need firmad otsustavad Eestisse investeerida, looksid nad ministeeriumi arvutuse järgi umbes 630 uut töökohta.

Tasub veel märkida, et kui taastuvenergia tasu diferentseerimise tulemusena tulevad Eestisse uued tööstusinvesteeringud, siis leiab riik, et nende poolt lisanduv tarbimine vähendab nii taastuvenergia tasu kui ka võrgutasu kõigile teistele tarbijatele.

Kui lisanduks näiteks 70 gigavatt-tundi tarbimist, väheneks võrgutasu protsendi jagu ning taastuvenergia 0,8 protsenti – seda kõigile.

Millal soodustus tuleb?

Plaanitava toetusskeemi jõustumiseni on veel kõvasti aega – praegu majandusministeeriumis valminud eelnõu järgi jõustuks see alles 2023. aastast.

Selline tähtaeg on paika pandud, eet tagada, et taastuvenergia tasu diferentseerimise tõttu ühegi tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes praeguse tasemega ei tõuseks.

Eelnõu on esialgu kooskõlastamise faasis – majandusministeerium küsib arvamust rahandusministeeriumilt ja taastuvenergiatoetusi vahendavalt Eleringilt.

Seejärel teeb ministeerium eelnõus kohendusi ning saadab selle otsustamiseks valitsuse ette. Kui ministrid selle heaks kiidavad, liigub plaan riigikogu ette. Parlamendis peab see läbima kolm lugemist, nagu seaduste puhul ikka.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.