Uudis

Swedbank: Kinnisvara hinnad tõusid Tallinnas palkadest pisut kiiremini

Turistid imetlemas vaadet Tallinna Vanalinnale. Foto: Juss Saska/Postimees/Scanpix Baltics

Swedbanki hinnangul langes Tallinnas selle aasta teises kvartalis eluaseme taskukohasuse võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna kinnisvarahindade kasv oli pealinlaste palgakasvust ja eluasemelaenude intressimäärade kasvust kiirem.

Kui aga vaadata pikemat perioodi, on eluaseme taskukohasus pealinnas viimase kuue aasta jooksul püsinud valdavalt samal tasemel. Esimesel poolaastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5-kordse netopalga, mis on ligikaudu sama tase, mis viimasel kuuel aastal, teatas Swedbank.

2018. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite hinnakasv 9,8 protsendini, ulatudes 1848 euroni ruutmeetri kohta, pealinlaste netopalk oli aga 9,4 protsenti kõrgem kui aasta varem.

Hinnakasvu kiirenemise taga oli osaliselt tegemist baasefektiga, kuna eelmise aasta teises kvartalis hinnad langesid võrreldes esimese kvartaliga.

Samuti panustas hinnakasvu ka kõrgem nõudlus ja uute eluruumide kõrgem osakaal, mis moodustas 33,6 protsenti tehingutes. Esimesel poolaastal oli Tallinna korterite keskmine hinnakasv 7,4 protsenti samas kui pealinlaste palgakasv oli veidi kiirem ehk 10,3 protsenti.

Esimesel poolaastal lisandus Tallinna korterite turule aktiivselt uusi eluruume: kasutusluba anti enam kui 1700 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 500 võrra ehk 41 protsenti kõrgem.

Eluruumide aktiivset lisandumist mõjutas eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk.

Tallinna uute korterite laojääk oli esimesel poolaastal viimase aja kõrgemaid: ligikaudu 3400 korterit. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituslubade arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga baasefekti tõttu vähenenud 42 protsenti. Samas avaldavad kõrgemad tööjõukulud ja ehitusmaterjalide hinnatõus ehitusettevõtetele jätkuvalt survet.

Tänavu teises kvartalis tõusis tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul tõusnud 14 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.

Kuna esimeses kvartalis oli aktiivsus nõrgem, kasvas tehingute arv esimesel poolaastal 6,5 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Majapidamiste finantsseis on tugev ning inimeste kindlustunne osta või ehitada eluase on viimaste aastate jooksul paranenud.

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes nii Riia kui ka Vilniuse korterite taskukohasus selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kuna mõlemas pealinnas ületas kiire palgakasv korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäära kerget tõusu.

Kolmest pealinnast oli teises kvartalis hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, mis oli ligi kaks korda kiirem kui meie lõunanaabritel, samas kui palgakasv kõigis kolmes pealinnas küündis 10 protsendi lähedale. Baltikumi pealinnadest oli teises kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit.

Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.