Esmaspäeva õhtul esitas Swedbank vastused Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonidele seoses pangas läbiviidava kohapealse kontrolliga, panga teatel on Swedbanki rahapesuvastases töös olnud ja on endiselt teatavaid vajakajäämisi.
“Ajalooliselt ei ole pank eraldanud piisavalt ressursse ja kompetentsi klientide ja kolmandate isikute rahapesuriski adekvaatseks juhtimiseks. Pangasisene rollijaotus ei ole olnud piisavalt selge ning on esinenud olukordi, mil pank ei ole järginud oma sise-eeskirju ja protseduurireegleid. “Tunne oma klienti” ja riskihindamise valdkonnad on need, kus Swedbankil on olnud ja on endiselt arenguruumi. Seda nii Rootsis kui Eestis,” teatas Swedbank.
Panga teatel vastavad mitmed kahe riigi finantsjärelevalve asutuse tehtud peamistest tähelepanekutest panga enda järeldustele.
Viimastel aastatel on Swedbank pidevalt täiustanud oma tugisüsteeme, protsesse ja meetodeid. Samuti on pank lõpetanud suhted klientidega, kes ei vasta kehtestatud reeglitele ega panga poliitikale.
Swedbank pühendub praegu tööle, et jätkuvalt tagada õigusaktidele vastavus tulevikus. Tänavu veebruaris kaasati rahvusvaheline advokaadibüroo Clifford Chance, et sisemiselt uurida ajalooliseid asjaolusid. Eelduslikult viiakse nimetatud uurimine lõpule 2020. aasta alguses. Clifford Chance annab ka soovitusi, et Swedbanki tegevus vastaks turu parimale praktikale ja regulatiivnõuetele.
Aprillis lõi pank uue Anti Financial Crime (AFC) üksuse, mis muu hulgas tegeleb ajalooliste puudujääkide tuvastamisega ning finantsrikkumiste vastaste meetmete edasiarendamisega.
Rootsi ringhääling SVT kajastas veebruaris, et Swedbanki ja Taani panga Danske Bank Eesti filiaali kontode vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.
