Swedbanki sisejuurdlus näitas, et panga Eesti ja Läti üksuste jaoks oli kõrge riskiga mitte-residentide teenindamine äristrateegia osa, lisaks võttis Swedbank Eesti vastu kliente, kellest teised pangad olid keeldunud, kirjutab Postimees.
Swedbank tellis mullu advokaadibüroolt Clifford Chance uuringu panga rahapesu tõkestamise meetmete tõhususest aastatel 2007 kuni 2019. Sisejuurdlus puudutas panga Balti üksusi ja emaettevõtet, mille käigus uuriti 160 miljoni panga kliendi andmeid, vahendab BNS Postimeest.
Advokaadibüroo kohaselt ei tegelnud Swedbank rahapesuga ega sooritanud klienditehinguid, mis sisaldasid kuritegelikul teel saadud tulu. Sellise järelduse tegemine eeldaks lõplikku teadmist klientide tulude päritolust, mis pole saadaval. Uurimise käigus selgus siiski, et Swedbanki Rootsi ning Balti üksuse rahapesu tõkestamise süsteemid ja majandussanktsioonide kontrollid olid ebapiisavad, mis seadsid panga suure riski alla.
Risk oli suurim Eestis
Sisejuurdluse kohaselt ilmnes risk enim Balti tütarettevõtetes ja peamiselt Swedbank Eestis, seotuna kõrge riskiga mitte-residentide äritegevusest. Aastatel 2007 kuni 2016 teenindasid Eesti ja Läti üksused aktiivselt kõrge riskiga kliente, mis oli pankade äristrateegia osa. Veel enam, Swedbank Eesti võttis vastu kliente, kellest teised pangad olid keeldunud. 2015. aastal otsustas Eesti üksus lõpetada kõrge riskiga klientide teenindamise.
Kuigi Swedbank Eesti lõi eraldi komitee kõrge riskiga mitte-residentidest klientide teenindamiseks, näitas uurimine, et sama komitee võttis vastu kliente, kelle tausta ei kontrollitud piisavalt. Näiteks puudus dokumentatsioon, mis oleks näidanud tegelikku kasusaajat, raha päritolu või kliendi äritegevuse eesmärke. Samuti ei reageerinud pank tekkinud ohumärkidele.
Swedbank Eesti võttis samuti vastu ettevõtteid, kuigi teadis, et ettevõtte juhid pole tegelikud kasusaajad. Mitte-residentide kliendihaldurid hoidsid selliste ettevõtete tegelike kasusaajate kohta käivat materjali Swedbanki tavaklientide andmebaasist eraldi ja säilitasid info paberkandjal seifis või lukustatud sahtlis. Seda tehti, et kinnitada kõrge riskiga kliendile, et tegelikud kasusaajad jäävad kolmandatele osapooltele varjatuks.
Swedbank Eesti töötajad võtsid vastu ka ettevõtteid, teades, et nende eesmärk on varjata tegelikke kasusaajaid koduriigi maksuameti eest. Rahapesu tõkestamise reeglite rikkumine ei piirdunud Balti üksustega, vaid kliente toodi üle ka Swedbanki emaettevõttesse.
Riskitehingute maht ulatus miljarditesse
Raportist selgus, et kokku tegid kõrge riskiga kliendid Balti üksustes makseid 17,8 miljardi euro ulatuses ja väljamakseid nendelt kontodelt tehti 18,9 miljardi euro ulatuses.
Advokaadibüroo uuris samuti, kas Swedbanki Balti üksused rikkusid mingis ulatuses USA sanktsioone. Tulemustest selgus, et viie aasta jooksul tegid Balti pangad 582 kahtlast makset kogusummas 4,76 miljonit dollarit.
Swedbank Eesti kliendid kasutasid internetipanka, et teha 19 makset isikutele, kes on seotud Iraani, Kuuba või Krimmiga summas 100 000 dollarit. Samuti tehti Eestisse kokku 35 sissemakset Iraaniga seotud isikutelt summas 222 000 dollarit. Clifford Chance lisas, et keegi tehingu osapooltest ei kuulunud sanktsioonide nimekirja.
Swedbanki nõukogu esimees Göran Persson ütles, et raport kinnitab panga läbikukkumist. “Rahapesu vastases töös pole pank vastanud nõuetele, mida klientidel, omanikel ja ühiskonnal on õigus seada. Nüüd on meil faktid selged ja teeme probleemide lahendamiseks kõvasti tööd,” ütles ta.
