Kõik Eesti äriühingud peavad esitama oktoobri lõpuks äriregistrile andmed selle kohta, kes nende tegevusest kasu saavad.
Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot.
Septembri alguses jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peavad juriidilised isikud hakkama avaldama infot oma tegelike kasusaajate kohta. Varem kehtis tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult krediidi- ja finantseerimisasutustel klientide taustauuringu raames.
Muudatuse põhjus on lihtne – loodetakse, et kasusaajate näitamine aitab tõkestada rahapesu ja tuvastada maksupettusi.
Mida tavaline väikeettevõtja tegema peab? Kõik on hästi lihtne – tuleb minna e-äriregistrisse ja märkida seal firma omanikud ka tegeliku kasusaaja lahtrisse.
Andmeid tuleb hakata esitama füüsilistest isikutest kasusaajate kohta, kelle otsene või kaudne osalus või muul viisil kontroll ettevõttes on üle 25 protsendi. Andmed tuleb värskendada oktoobri lõpuks.
Regulatsioon on ikkagi tehtud nende tõttu, kes tegelikku firma omanikku mingil põhjusel varjata soovivad ja peidavad ennast näiteks mõne advokaadi nime taha.
