Enamasti Ameerika Ühendriikide numbritelt tulevad ka kõned, kus palutakse vastata tuntud firma küsitlusele, ent tegelikult hakatakse uurima isikuandmeid, finantsseisu ja muud säärast.
Koroonaviiruse leviku ja majanduse heitlike aegadega käsikäes on sagenenud ka kõned, kus pakutakse koroonaviiruse “ravimeid” (tegelikult viirusele teadaolevat ravi pole), võimalust enda raha majanduslanguse eest kaitsta või muud seesugust. Neid ei tohiks mingil juhul usaldada.
Kuhugi pole aga kadunud ka nii-öelda klassikaline venekeelne petukõne, millega on Eesti inimestelt välja petetud juba üle 3 miljoni euro. Levib ka jutt, et sulle antakse tagasi juba kaotatud raha – tegelikult aga kaotad muidugi veel rohkem.
Petukõned võivad aga olla ka eesti keeles. Näiteks kirjeldas üks lugeja Geeniusele, et sai kõne telefonilt 56872403, kes teatas, et tema telefon on võitnud sõbrapäevaloosi käigus ahju või pliidi puhastuse. “Kui küsisin, kust nemad minu telefoni numbri said ning mina pole seda kuhugi loosimisse lisanud, tuli vastuseks, et see on üleval avalikus andmebaasis – mida see kindlasti ei ole, sest ma väga teadlikult hoian oma numbrit salajas,” kirjeldas lugeja.
Vastaja uuris edasi, mis andmebaasiga tegu ja kust nad selle said. “Siis hakati ajama täiesti jaburat juttu, et helistagu ma Boltile ja küsigu, nemad pole midagi teinud, oma ülemuse nime ega numbrit nad ei tea, kelle käest küsida, kust see andmebaas saadud on. Lõpuks visati toru lihtsalt ära,” rääkiss lugeja.
Siin oleme kokku võtnud, mida teha, et petukõne tegijast lahti saada ning kuidas käituda tuleks.
Siit saab aga vaadata, missugune üks petukõne välja näeb.
