Eriolukorra ajal on petturid muutunud ainult aktiivsemaks. Sagenenud on kõned, kus pakutakse koroonaviiruse “ravimeid” (tegelikult viirusele teadaolevat ravi pole), võimalust enda raha majanduslanguse eest kaitsta või muud seesugust. Neid ei tohiks mingil juhul usaldada.
Kuhugi pole aga kadunud ka nii-öelda klassikaline venekeelne petukõne, millega on Eesti inimestelt välja petetud juba üle 3 miljoni euro. Levib ka jutt, et sulle antakse tagasi juba kaotatud raha – tegelikult aga kaotad muidugi veel rohkem.
Üks Eesti ettevõtja kirjeldas näiteks, kuidas end Andrei Karpoviks nimetatanud inimene helistas numbrilt +3724490191 ning lubas aidata börsil kohe ja palju raha teenida, vaja on korraldada presentatsioon läbi Skype/Team Vieweri. “Kummaline on see, et helistas mobiilile – minu mobii ei ole eriti avalik – ja küsis mind nimepidi. See tähendab, et pihta on pandud mõni päris kvaliteetne andmebaas,” nentis ettevõtja.
Petukõned võivad aga olla ka eesti keeles. Näiteks kirjeldas üks lugeja Geeniusele, et sai kõne telefonilt 56872403, kes teatas, et tema telefon on võitnud sõbrapäevaloosi käigus ahju või pliidi puhastuse. “Kui küsisin, kust nemad minu telefoni numbri said ning mina pole seda kuhugi loosimisse lisanud, tuli vastuseks, et see on üleval avalikus andmebaasis – mida see kindlasti ei ole, sest ma väga teadlikult hoian oma numbrit salajas,” kirjeldas lugeja.
Vastaja uuris edasi, mis andmebaasiga tegu ja kust nad selle said. “Siis hakati ajama täiesti jaburat juttu, et helistagu ma Boltile ja küsigu, nemad pole midagi teinud, oma ülemuse nime ega numbrit nad ei tea, kelle käest küsida, kust see andmebaas saadud on. Lõpuks visati toru lihtsalt ära,” rääkis lugeja.
Siin oleme kokku võtnud, mida teha, et petukõne tegijast lahti saada ning kuidas käituda tuleks.
Siit saab aga vaadata, missugune üks petukõne välja näeb.
