Lennujaama ja sadama hoonetes tehtud erand on põhjendatud sellega, et sealt lahkutakse Tallinna haldusterritooriumilt, mistõttu ei avalda seal alkoholi tarbimine mõju avalikule linnaruumile, selgub seletuskirjast.

Majutusasutuste sihtgrupp on seal peatuvad isikud, kes võivad saabuda või lahkuda varastel hommikutundidel. Samuti ei mõjuta numbritubades asuvatest minibaaridest alkoholi jaemüük teiste isikute õigusi ega puuduta avalikku linnaruumi, seisab linnavolikogule esitatavas eelnõu seletuskirjas.

Hasartmänguasutustes asuvatele müügikohtadele ei kohaldata piirangut kaalutlusel, et nendes asutustes on oluliselt suurem isiku- ja turvakontroll kui teistes ettevõtetes.

“Nendes müügikohtades on alkoholi tarbimine vähemtähtsal kohal ja sinna ei suunduta meelelahutusprogrammi nautimise ja tavapärase sotsialiseerumise eesmärgil. Praegu teadaoleva info kohaselt ei ole tõenäoline, et määruse jõustumise järgselt suundutakse tavapärastes müügikohtades alkoholi müügi lõpetamisel alkohoolseid jooke tarbima hasartmängu müügikohtadesse ja et ettevõte joobes isikuid enda juurde lubab,” seisab seletuskirjas.

Kui määruse jõustumisel selgub, et nendes müügikohtades suureneb alkoholitarbimine ja sellest tingitud probleemid, vaadatakse regulatsioon täiendavalt üle.

Ettevõtjad on vastu: piirangud on põhjendamatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teatanud, et ei toeta Tallinna linna plaani piirata alkohoolse joogi jaemüüki. Koja hinnangul on küll piirangute eesmärk õilis, kuid piirangud ise põhjendamatud, arusaamatud ja ebaproportsionaalsed, tekitades ettevõtjate vahel ebavõrdset kohtlemist.

“Ettevõtlusvabaduse sisuks on mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Iga piirangu kehtestamisel on vajalik analüüsida selle mõju ja riivet ettevõtlusvabadusele. Ettevõtjate õiguste riivamine peab oleme vastavalt põhiseadusele mõjuvalt põhjendatud, mida antud piirangute puhul tehtud ei ole,” kirjutas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Tallinna abilinnapeale Aivar Riisalule saadetud kirjas.