Uudis

Tallinna baarid palkasid advokaadi: ilma toetuseta enamik vanalinna ettevõtjaid kriisi üle ei ela

Tallinna baarid Suur-Karja tänaval. Need ei tohi jätkuvalt öösel alkoholi müüa.Foto: Scanpix

Mitu vanalinna baari on asutanud ühise mittetulundusühingu, mille kaudu palutakse valitsuselt samasuguseid kriisitoetusi kui kevadel. Palgatud on ka advokaat, ent seni on pöördumised jäänud vastuseta.

Tallinna Meelelahutuse nimeline MTÜ, kuhu kuuluvad muuhulgas Nimeta ja Shamrocki baaridega seotud inimesed, on alates oktoobrist pöördunud rahandus- ja majandusministri poole juba kahel korral.

“Valitsuse liikmed ei ole pöördumisele isegi vaevunud vastama, rääkimata sisulisest ja konstruktiivsest dialoogist ettevõtjatega,” seisab äsja saadetud kolmandas pöördumises, mida koostama on appi võetud vandeadvokaat Merle Järvala.

Baaride argument on lihtne: septembris kehtestati alkoholi müügipiirang, mida hiljem veel pikendati. Ka muul moel on piiratud toitlustus- ja meelelahutusettevõtjate äri. Koroonaviiruse ja näiteks reisipiirangute tõttu on juba niigi drastiliselt vähenenud kogu Tallinna baarisektori käive.

Detsembrist alates kehtestas valitsus eriti karmid piirangud, mille järgi ei tohi alates kella kümnest õhtul kõrvalised isikud toitlustus- ja meelelahutusasutustes viibida. Need piirangud tähendavad aga baaridele, muuhulgas vanalinna omadele, tegevuse faktilist sulgemist.

“Mis oma olemuselt on väga olulises ulatuses ettevõtlusvabaduse piiramine täitevvõimu poolt ja seda määramata ajaks,” kirjutavad baaripidajad. Kevadel oli olukord sarnane, siis maksti ka toetusi, aga praegu mite.

Toetuseta enamik vanalinna kohti vastu ei pea

Nii palubki baaripidajaid koondav MTÜ valitsusel võtta pöördumisi tõsiselt ja arvestada sellega, et ettevõtluspiirangud on olnud pikad, koormavad ja Tallinna vanalinnas tegutsevatele ettevõtjatele äärmiselt negatiivse mõjuga.

“Ettevõtjad mõistavad, et teatud piiranguid on viiruse leviku tõkestamiseks vaja, aga iga piirang peaks olema proportsionaalne ja puhtobjektiivselt arvestama ka piirangutest mõjutatud isikutele tekkinud kahju hüvitamise eeldusi ning aluseid,” seisab pöördumises.

Kevadisel kriisiaja baaride sulgemisel oli valitsusel olemas kriisi tagajärgede leevendamise plaan ja ettevõtjatele maksti ränkade piirangutega tekitatud kahju hüvitamiseks palgatoetust.

“Praeguseks ei ole valitsus ettevõtjate pöördumistele isegi vastanud, millest on kahju. Riik ei tohiks käituda oma kodanike suhtes sõnamurdlikult ega üleolevalt,” leiavad baaripidajad.

Nende sõnul on mitmed Tallinna vanalinna teenusepakkujad on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama ja äripinnad seisavad tühjana. Mis omakorda annab alust arvata, et enamik Tallinna vanalinna ettevõtjaid seda kriisi ilma riigipoolse toetuseta suure tõenäosusega üle ei ela.

Kõikide prognooside kohaselt ei parane olukord lähiajal sellises ulatuses, et valdkonna ettevõtjatel oleks võimalik taastada endine töörütm. Paljud meelelahutuskohad on juba äri kinni pannud, veel tegursevad firmad on koondanud või plaanivad seda teha.

Samal ajal on ettevõtjatel vaja olemasolevatele töötajatele maksta palgad, tasuda üürid ja muud kulud, maksukohustused ja kohustused pankade ees, nendivad ettevõtjad.

“Meile teadaolevalt on Tallinna linn oma üüripindade üürnikele vastu tulnud ja kriisi tõttu alandanud üüri nii kevadel kui sügis-talvisel perioodil 80-100% ulatuses. Eraõiguslikel alustel tegutsevatele üürileandjatele aga tuleb tasuda üüri tavatingimustel,” toovad nad veel esile.

Et majanduslikult raske olukord kestab eelduslikult veel pikemalt, on selgelt väljendanud ka valitsuse liikmed. “On ju pikemalt selgitamata mõistetav, et ettevõtjad vajavad praeguses olukorras valitsuse abi ja toetust sõna otseses mõttes ellu jäämiseks,” leiavad baarid.

Toetus olgu nagu kevadel

Kevadise eriolukorra ajal kohtles riik toitlustus- ja meelelahutusettevõtjaid võrdselt teiste kriisis majanduskahju kannatanud ettevõtjatega ning võimaldas riigipoolseid toetusmeetmeid, et piirangutest tingitud majanduslikult keeruline olukord üle elada.

Riigipoolsetest meetmetest oli baaripidajate sõnul palju abi töökohtade säilitamisel. Õiguslikust küljest ei ole määrav juriidilises mõistes eriolukorra välja kuulutamine, vaid määravaks saavad konkreetsed piirangud ja nendest tekkinud negatiivsed tagajärjed – need on sarnased kevadperioodiga.

Ettevõtjatele jääb arusaamatuks, miks samu abimeetmeid ei ole kohaldatud ega isegi kaalutud nüüd sügisel-talvel, kui riigi poolt on ühe valdkonna ettevõtlust piiratud juba mitmeid kuid ja alates detembrist täpselt samas ulatuses kui kevadel.

“Seda eriti praeguses majanduse olukorras – nagu öeldud, ei propageeri keegi alkoholi liigtarbimist, vaid tegemist on ühe riigi jaoks olulise ettevõtlusvaldkonnaga, mis aitab lõppastmes siiski hoida nii linna kui riigi elu,” nendivad pöördujad.

Nii palub Tallinna Meelelahutus valitsusel mõista toitlustusettevõtjatele piirangutest tekkinud kahju ulatust, suhelda ettevõtjatega kui riigile oluliste partneritega ja kohaldada riigipoolsetest piirangutest hõlmatud toitlustus- ja meelelahutusettevõtjatele riigipoolseid toetusmeetmeid.

Näiteks võiks abiks olla palgatoetus, et säilitada veel praeguseks olemasolevaid töökohti toitlustus- ja meelelahutusettevõtetes ning aidata selle sektori ettevõtjatel üle elada koroonaviirusest räsitud talveperiood, pakuvad meelelahutusettevõtjad välja.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.