Hästi ei oskagi öelda. Tundub et majandus on praegu päris ilusas hetkes, paljudel on ehk romantiline unistus, et tore oleks oma söögikoht või oma kohvik teha, ja tehakse ka. Mis mulle meeldib, on see, et tase on samuti viimasel ajal väga hea, konkurents on päris tihe ja mis seal salata, päris kõvasti peab pingutama, et pinnal püsida.

Muidu kliendid jäävad tulemata?

Jah, märgatakse ikka kohe, kui sa kusagilt natukene lõdvemaks lased või annad midagi järele, siis oled kohe kaotaja.

Palju restoran kliendi nimel võitlema peab?

Need pingutused on päris suured. Viimastel aastatel oleme me hästi tugevalt tegelenud stabiilsuse saavutamise ja säilitamisega, kuna tunneme, et see on meie tugevus ja edu võti.

Minu arvates on see hästi oluline, et kvaliteet ja kõik, mida sa pakud, oleks alati sama hea. See niinimetatud igapäevane tuim nühkimine on end õigustanud. Kui pidevalt pakkuda head stabiilsust, siis see kannab hästi välja.

Teiseltpoolt on ju turul suur häda klienditeenindajatega, sest lisaks klientidele ei jagu ka neid söögikohtadesse.

Arvan et see probleem ei ole mitte ainult isegi restoranisektoris, vaid mulle tundub, et päris mitmes teises sektoris on sama mure, häid inimesi lihtsalt pole. Meil on päris hästi läinud, liikuvust, võiks öelda et on vähe.

Kõige keerulisem osa, kuhu täna inimesi leida ongi teenindus. Lisaks on ka teine pool, mis ei ole ka vähemoluline, näiteks nõude pesu. Pealtnäha lihtsad tööd, aga nende positsioonide peale on häid inimesi leida äärmiselt keeruline.

Nii et pidevalt käib olelusvõitlus teiste restoranidega?

Jah, kogu aeg tuleb võidelda ja iga päev tööd teha. Ei saa lubada endale sellist päeva, kus täna ei pinguta või ei paku nii kvaliteetset toodet.