Tänavu on liigaasta. Mida see Eesti majandusele tähendab?

Taas on käes liigaasta.Foto: Shutterstock

Üle nelja aasta on taaskord käes liigaasta ning 29. veebruaril sündinud saavad taas õigel päeval sünnipäeva tähistada.

Ühtlasi tähendab see aga ka, et tänavu on juures üks päev, millal toota ja tarbida. Geenius uuriski rahandusministeeriumi analüütikult Madis Abenilt, kas see mõjutab ka Eesti majandust ning võiks erakorraliselt meie SKP-d kasvatada.

“Põhimõtteliselt võib tööpäevade arv aastas SKP-d mõjutada küll,” ütles Aben. Lisaks liigaastale mängib aga rolli ka see, kui paljud riigipühad langevad tööpäevadele ja kui paljud nädalavahetustele.

Nii 2019. kui ka 2020. aastal 253 tööpäeva, kuid 2018. aastal oli neid 254, märkis analüütik. Proportsionaalselt oleks ühe täiendava tööpäeva mõju SKP aastakasvule seega 0,4%, kuid üks Euroopa keskpanga ammune hinnang leiab, et see on oluliselt väiksem (0,05–0,1%).

Põhjuseks on nimelt sjaolu, et paljud tootmisettevõtted töötavad ööpäevaringselt ning väiksemat tööpäevade arvu võib kompenseerida aktiivsem kaubandus ja turism tänu rohkemale vabale ajale. “Seega käivituvad täiendava töö- või puhkepäevaga erinevad mehhanismid, mille mõju võib teineteist kompenseerida,” rääkis Aben.

Tähte närides võib tema sõnul mängu võtta ka töötunnid, mille arv aasta jooksul sõltub sellest, kuidas asetsevad kalendris pühade-eelsed lühendatud tööpäevad. Tööaasta pikkuseks oli 2018., 2019. ja 2020. aastal vastavalt 2023, 2012 ja 2015 töötundi. “See täppisteadmine siiski aastast majanduskasvu paremini ennustada ilmselt ei aita,” nentis analüütik.

Kokkuvõttes on tänavuse liigaasta mõju Eesti majandusele seega siiski sisuliselt olematu.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.