Selle aasta algusest kehtima hakanud uus võlaõigusseadus võimaldab esimest korda 20 aasta jooksul määrata üürileandjatel üürnikele leppetrahve. Kuidas käib leppetrahviga karistatavate rikkumiste tõendamine ja mille eest üldse saab leppetrahvi määrata, selgitab Rendini blogis jurist Lia Siht.
Oluline on teada, et leppetrahv saab olla seotud vaid mittevaralise nõudega. “Kui kahju on rahaliselt mõõdetav, siis leppetrahvi üürnikult nõuda ei saa,” selgitab Siht. “Leppetrahv on ette nähtud vaid mitterahaliste nõuete puhul nagu näiteks öörahu või kodukorra rikkumine”. Seega saab leppetrahv mõjutada üürniku käitumist, ent ei kaitse üürikodu ega seal olevat vara. Veel on oluline teada, et leppetrahvi ei tohi kinni pidada tagatisrahast.
Kuigi vara rikkumist puudutav leppetrahv on õigustühine, on oluline teada, et lõhutud vara puhul on üürnik siiski kohustatud kahju hüvitama. “Kui näiteks korteris olev diivan on ära rikutud, on mõistlik esiteks teatada üürnikule kahjust ning määrata selle tasumise tähtaeg,” ütleb Siht. Kui üürnik rikutud eset või esemeid vabatahtlikult hüvitada ei soovi, soovitab jurist esitada maksekäsu või edastada nõude olenevalt üüripinna asukohast ja rikutud vara väärtusest üürikomisjoni või kohtusse.
Seda tehes tasub aga silmas pidada, et vara väärtus ja võimalikud menetluskulud oleksid omavahel kooskõlas. Väiksemate nõuetega tasub Tallinnas esmalt pöörduda üürikomisjoni poole, muudel juhtudel tuleb leppida tõenäoliselt kulukamate maksekäskude ning kohtusse pöördumisega.
Üks põhiprobleem: korteris suitsetamine
Üks oluline tegevus, mida leppetrahviga alatihti keelata tahetakse on üüripinnal või korteriühistu pinnal suitsetamine. Leppetrahv saab küll üürniku suitsetamist pärssida, kuid selle tulemuslikult ära keelamine on raske leppetrahvi olemuse tõttu.
Sisuliselt on võimalik korteris suitsetamise puhul tõesti leppetrahv määrata, aga üürnik ei pruugi sellest leppetrahvist lihtsalt välja teha, hoiatab Siht. “Küll aga saate üürniku käitumist leppetrahviga mõjutada, lootes, et see on ebameeldiv kulu ja halb käitumine lõpeb,” ütleb ta. Juhul, kui suitsetamine on üheselt tõendatav, on võimalik need leppetrahvid hiljem ka üürnikult tulemuslikult sisse nõuda.
Mis puutub trepikodades suitsetamist, siis sel puhul on tegemist tubakaseaduse rikkumisega. Sellisel juhul soovitab Siht juba rikkumiste üle arvet pidada. “Kui rikkumine on pidev ja üürnik vaatamata vähemalt kahele hoiatusele oma käitumist ei paranda, saab lepingu erakorraliselt lõpetada,” sõnab ta.
Leppetrahvi tõendamine on raske
Leppetrahvi puhul on selle kõige keerulisemaks osaks selle tõendamine. Üürileandja üritab ju üürniku ellu sekkuda võimalikult vähe ning seega ei pruugi isegi teada, et mõnd lepingusse kirjutatud leppetrahviga kulmineeruvat nõuet rikutud on. Samuti ei ole üürileandja enda ütlused trahvi ametlikult välja nõudmisel asjakohane tõend.
Argielus on leppetrahvi määramiseks ja tõendamiseks vaja dokumentaalseid tõendeid. Selleks sobivad näiteks korteriühistu tehtud ettekirjutused, politsei ja munitsipaalpolitsei väljakutsed ning muud tunnistused. Kui neidki tõendeid saab üürnik vaidlustada.
Siht toob näiteks öörahu rikkumise. “Kui sellisest olukorrast on olemas naabrite kirjalikult vormistatud kaebus, siis see on dokumentaalne tõend ja üürileandja saab leppetrahvi määrata,” ütleb ta. Kui aga tahta astuda leppetrahvist veel samm edasi ning leping erakorraliselt üles öelda, siis selleks tuleks juba politsei väljakutsed fikseerida, tõdeb Siht.
Selle asemel, et loota leppetrahvidele, on Sihi hinnangul tihti mõistlikum lihtsalt leping lõpetada. Selleks on vaja üürnikule kolm kuud ette teatada. Kui üürnikule on aga juba mitu korda politsei välja kutsutud, ta hilineb mitmendat kuud üürimaksetega või kasutab pinda vastuolus lepingutingimustega, saab lepingu lõpetada ka erakorraliselt.
