Kindlustuslepingute tingimused on enamasti keerulised ja inimestele arusaamatud. Lepingutes aga üks oluline osa, millest igaüks teadma peaks – tagasinõude- ehk regressiõigus.
Kindlustushüvitise tagasinõue võib kõlada terminina keeruliselt, kuid tegelikult on sellel kergesti mõistetav põhimõte, ütleb üürilepingute platvormi Rendin jurist Lia Siht.
Võtame lihtsa näite: korteris uputab ning selle tagajärjel saab veekahjustusi ka alumine korter. Alumise korteri omanikul on kodukindlustus ja ta esitab kindlustusele nõude kahjude hüvitamiseks.
„Kindlustus hindab tekkinud kahju rahalise suuruse ning maksab summa oma kliendile välja. Kuna kahju tekkimises on süüdi aga ülemise korruse naaber, esitab kindlustus tema vastu tagasinõude ja ta peab alumise korruse naabrile välja makstud summa kindlustusele tagasi maksma,” selgitab Siht.
Sihti sõnul on küll võimalik end mõningatel juhtudel selliste tagasinõuete vastu kindlustada, kuid mitte alati. “Näiteks on selle eest kaitsev vastutuskindlustus olemas paljudes kodukindlustuse pakettides, kuid on ka terve hulk kindlustusjuhtumeid, mille puhul vastutuskindlustust sõlmida ei saa. Nii ei jäägi üle ei mitte midagi muud kui kindlustuse esitatud nõue tasuda või see vaidlustada,” selgitab ta.
Teadmatus võib kaasa tuua palju kahju
Kõige suurem murekoht tagasinõudeõigusega on see, et inimesed ei ole sellest kuulnud ega tea, kuidas see toimib. Siht ütleb, et tihti arvatakse, et kindlustusfirmad on suured ja kannavad kõik klientide esitatud nõuded lisaküsimusi esitamata kuludesse.
See võib kaasa tuua olukorra, kus kindlustusnõuete suurust teadlikult paisutatakse. “Nii kannatab suure nõude tõttu aga näiteks naaber või üürnik, kellelt ebaausalt suur hüvitis lõpuks tagasinõudega välja nõutakse,” toob ta näite ebaausa kindlustusnõude esitamisega seotud ohtudest.
Kindlustusega tagatud üürilepingute platvormil Rendinis lahendab Siht üürnike ja üürileandjate vahelisi juriidilisi küsimusi. Ka nende puhul on tihti näha, et inimesed ei ole tagasinõudeõigusest teadlikud. “Kui üürnik näiteks üürikorteri puhul kahju tekitab, ei saa ta tihti aru, et ka kindlustuse olemasolul peab ta lõpuks kahjustused tagasinõude tõttu kinni maksma. Enamasti aga arvatakse, et kahjud maksab lihtsalt kindlustusfirma kinni ja ongi kõik,” tõdeb Siht.
Oluline on teada ka seda, et nii mõnelgi juhul saab kindlustusjuhtumi puhul tagasinõudeõigust puudutavad küsimused ära klaarida lihtsalt kahe inimese vahel. Seda ennekõike väiksemate kahjustuste puhul, kui osapooled on kahju tekkimise süüdlases ühel nõul. “Kui aga kaasatakse ka kindlustusfirma, läheb asjaajamine tõenäoliselt kulukamaks ning võtab ka kauem aega,” hoiatab jurist.
Samas soovitab Siht kindlustuse alati kaasata juhul, kui teine pool keeldub kahju hüvitamast. “Nii saab välja selgitada, milline võimalik vastutuskaitse teisel osapoolel on ning millised on tema vastuväited kahju mitte hüvitamisele. Lisaks tuleb tihti sellises olukorras asjale formaalne juriidiline käik anda ning kindlustusettevõtetel on selle tarbeks juristid,” ütleb ta.
