Uudis

Teeme selgeks: kuidas toimivad Eesti pensionisambad ja palju sa nendest raha hakkad saama?

Pixabay

Kuna teine pensionisammas tehakse vabatahtlikuks, on ilmselgelt viimasel kuul olnud selle ümber palju kära. Enne kui kogutud raha välja võtma tõttad, teeme selgeks, kuidas teine sammas ja Eesti pensionisüsteem ikkagi toimib ning mis kolme samba erinevused on. Ja mis kõige olulisem: kui palju raha sa sealt saama hakkad.

Esimene sammas

Mis see on? Võrreldes teise ja kolmanda sambaga pole esimene sammas fond, kuhu sa raha kogud ja seda vanaduspõlves välja võtma hakkad. Sisuliselt on esimene sammas vaid riigipoolne lubadus, et kuna tööandja maksab sinu pealt praegu sotsiaalmaksu (millest suur osa läheb praeguste pensionäride pensionite maksmiseks), siis tulevikus makstakse ka sulle sama süsteemi järgi pensionit.

Millal ma seda saama hakkan? Esimese samba pealt hakatakse pensionit maksma kõigile, kes jõuavad pensioniikka ja kellel on vajalik aeg tööstaaži. Pensioniiga tõuseb hetkel järk-järgult Eestis 65 eluaastani.

Kui palju ma selle pealt pensioni hakkan saama? Raske ennustada. Võid minna pensionikeskuse kalkulaatori veebilehele ja seal arvutama hakata. Kui oled varsti pensioniikka jõudmas, siis annab kalkulaator ilmselt üsna täpse arvu. Samas on suur oht, et praegused noored saavad pensioniikka jõudes lubatust palju väiksemat raha (või ei saa sealt üldse midagi), kuna Eesti rahvastik vananeb ja pensioniealiste arv aina suureneb.

Teine sammas

Mis see on? Lihtsalt öeldes on see fond, mille sa pangas/tulundusühistus avad ja sinna läheb igakuiselt 2% su brutopalgast ja riik panustab omakorda sinna 4% sotsiaalmaksust juurde.

Raha ei jää niisama seisma, fondihaldur paigutab selle sinu valitud strateegia (on riskantsemaid ja passiivsemaid fonde) järgi aktsiatesse/võlakirjadesse, kus see idee poolest sulle tulu peaks tootma.

Kellele? Praegu kehtib veel süsteem, et alates 1984. aastal sündinutele on teise samba avamine kohustuslik. Järgmisest aastast muutub aga sammas kõigile vabatahtlikuks. Kui otsustad teise sambasse jääda, siis saad raha hakata välja võtma, kui oled jõudnud pensioniikka.

Kui palju ma selle pealt pensioni saan? Oma teise samba seisu saad vaadata selle juhendi järgi siit.

Kolmas sammas

Mis see on? Kolmas sammas toimib sisuliselt nagu teine sammas: sa avad pangas/tulundusühingus fondi ja sa panustad sinna iga kuu raha. Summa valid ise ja fondihaldur hakkab oma tööd tegema.

Kellele? Kolmas sammas on kõigile vabatahtlik ja sa saad selle summa iga aeg välja võtta. Kui aga tahad saada riiklikku maksusoodustust, siis tasub seda teha alates 55. eluaastast.

Kui palju ma selle pealt raha hakkan saama? Kui oled kolmanda sambaga liitunud, siis on abiks see sama juhend, mis teise samba kohta, aga konto väljavõttes vali teise samba asemel kolmas. Pensionikeskuses on andmed olemas.

Mis vahe siis teisel ja kolmandal sambal on?

Teine sammas on (veel) alates 1984. aastast sündinutele kohustuslik, kolmas aga vabatahtlik.

Kolmandasse sambasse panustad sa täielikult ise, teise sambasse panustab aga riik lisaks 4% sinu brutopalgast. Samuti valid kolmanda samba puhul sissemaksete summa ise.

Väga oluline vahe on ka see, et kolmandal sambal on kehtestatud ka riiklik tulumaksusoodustus. See tähendab, et hakkad raha välja võtma pärast 55. eluaastat, siis ei pea kuni teatud summade eest tulumaksu tasuma (kuni 6000 eurot aastas). Teise samba puhul käib tulumaksu tasumine nagu praegu palgagagi: tulumaksuvaba miinimumi alusel. Ehk siis kui summa ületab 500 eurot kuus, pead hakkama üle läinud summast ka tulumaksu maksma.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.